Sügispäikese leso ja lastetoa ehitus. Märtsis pere suureneb.

On tegevusi ja on uudiseid.

Päikest täis päevad

Siin oli vahepeal külmad ilmad ja siis oli loomulikult ilus. Ilusa karge päikese käes tatsasid ringi nii kukkpoiss oma prouadega kui lesisid ka kitsed. Näiteks kanadele oli vaja korraldada üks korralikum munakoorte söömise talgu.



Me ise sööme palju mune ning külalised toovad meile oma munakoori, seega tundus, et meil on juba siuke munakoorte ladu. See sai likvideeritud.




Päike sulatas nii, et sai veel ristikut kitsedele ette niita. Loomulikult on see selline suutäis, mida nad vaatavad, et kuidas ma toon ja siis matsutavad ja siis on nagu oma eluga väga rahul.




Sookolli Curry boksis on rahu majas, tema ja tema naikad võtavad seda kõike elu mõnuga.


Hummelsi osakonnast ei hakka eraldi seekord rääkima, ütleme lihtsalt nii, et seal ei ole rahu, seal ei ole kunagi rahu, sest üks sell on väsimatu. Aga Bastiani noored ambaalneiud tunnevad lihtsalt elust rõõmu.



Ja neil päikest täis päevadel saime ka oma väikese küüslaugupeenra ära tehtud.


Lindora laadal siseturisimi edendamas


Eelmisel nädalavahetusel külastasime Lindora laata. Vastseliina juures Lindora teeristil toimub see igal aastal 28. oktoobril. Laat on oma looga ja väga populaarne.


Pakutakse palju lambaliha, siis erinevat kodumaist toodangut ning ka vanakraami. Me kohtasime laadal nii Kolotsi kui Üvasi kitsetalusid ning saime mõlema head kraami mekkida.



Siis sõime loomulikult ka laadasuppi ning panin ka litaka õukat meele alla.



Ühesõnaga, kel on võimalus sügisel seda laata külastada, siis kindlasti tasub. See on isemoodi teema, selles on miskit kaootilist siirust.


Anna vitsutas laada jõhvikaid nagu kõva tuus ökomutt.


Lastetuba

Viimasel ajal on maja viimistlemine tahaplaanile jäänud. Nagu tüüpiliselt maainimestel kestab ka meil remont vähemalt kümme aastat. Anna sünd ei pannud ka veel jõuliselt liigutama, sest Anna sai endale ajaloolise võrevoodi ning asjade vahel ongi mõnus ja vahva kasvada.

Aga nüüd on selline lugu, et kevadel veel enne, kui sünnivad kitsetalled, tuleb meile lastetuppa üks tegelane juurde.

Aga ka Annal on ruumi mängimiseks juurde vaja ning nende kõigi põhjuste mõjul otsustasime koos heade abilistega lastetoa möödunud nädalal korda teha.

Olid meil siin siis erinevad tiimid ja aktsioonid - ehitustiim ja tirimise-tassimisetiim ja lapsehoidmistiim ja kamandamistiim ja läbi-tuisu-Antslast-lauamaterjali toomise tiim jne.





Aga ütleme nii, et sai üks sein linaviltplaadiga soojendatud ja laudisega üle löödud ja ära värvitud ning laudise tagant sai ka elekter tuppa paika ning asjadest sai loodud tuppa kord ning kõvasti sai ruumi juurde.




Loomulikult on tööd veel palju, aga see on juba väga suur edasiminek. Endalegi tundub, et (vähemalt üks tuba) on nüüd juba täitsa ilus. Selles võrevoodis on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi ja see teine tulevane võrevoodi oli tegelikult minu vanavanaema Mamma vanaduse säng. Nüüd teeb tisler Ants Valgast sellele voodile ilusad samasugused lapseääred ja voila vast nii saabki toas olema kaks kena lastevoodit.


Ütleme nii, et plaane on, peaasi, et aega ja raha ka oleks, aga eks võtame rahulikult. Elu on oma õnn, mida teistega koos lood. Mürame edasi!

Kitsemehed naistes

Kitsemehed naistes on omaette tase. Küüme päeva tagasi läksid Hummels, Curry ja Bastian prouadesse ja neiudesse. Väga palju on vahepeal juhtunud, saab nalja ja loodetavasti tulevad märtsis kenad talled.

Hummels, maailma väsimatum sell


Hummels on sellest ajast saati, kui naiste aedikusse sai, ööd ja päevad ringi tatsanud, ta on see kõige kärsitum seltskonnalõvi. Ühe naise juurest teise juurde keelt kõrva ajama, siis aedikut puksima, siis mind otsima hoovi pealt jne. Hummelsi pärast pean kogu aediku iga päev üle kontrollima, põhimõtteliselt ta taob igat lauda ja prussi oma kivipeaga senikaua kui kruvid/naelad välja tulevad.


Ja alati, kui ma aedikus olen, siis ta loomulikult asjatab ka minu juures olekuga "Sa oled mu põhivend, väga hea mees oled" ja näiteks mütsi pihta panemine minu peast teeb ta väga rõõmsaks.



Curry, pehme sookoll


Curry haugub ja ulub oma naistele. Ta on moodunud fantaasiafilmi kolliks. Vaatan öösiti õue korra ning esimene nädal kostis Curry laudakesest eelajaloolist isaslooma laulu.


Curry on oma loomult sõbralik, ta on küll tugevate sarvedega loom, aga temaga asju ajada on sada korda lihtsam, kui nudipea Hummelsiga, kel on pahandus elu peamine eesmärk.



Bastian oma rahuliku karjaga


Bastian on kõige viisakam oma noorte naistega. Nende eripära on see, et kambaga on väga hea isuga ja muudkui kasvavad. Ükskõik, mis lehma koguseid heina neile ette panen, bande paneb nahka.



Bastianil tundub oma aedikus kõik paigas olevat, tema on boss, ta ei tüüta naisi nagu Hummels ning naistele meeldib ta seltskond.


Elagu me erinevad mehed.

Kuke öö väljas

Aga mõnikord mees väsib. Ei tea, mis kukel hakkas neljapäeva õhtul, aga ta lauta ei tulnud. Nägin kukke veel vahetult enne pimenemist lauda aediku ees, seega tundus see väga imelik, et ta tavapäraselt üle aediku ei hüpanud ja oma kanakuuti õrrele magama ei tulnud. Seega väike paanika. Otsisin koos koertega pimedas, aga kukk ei teinud häält ja polnud teda kusagil. Mõtlesime, et eks kanad ja kuked muutuvad pimedas passiivseks ja öösel eriti magada ei saanud, et mis nagu toimub.

Ja siis, kui õrnalt valgenes reede hommikul ja ma ca seitsme ajal lüpsile sammusin ehk astusin maja poolt lauda poole, siis kuulsin vastu metsa ja udu justkui šamanaistliku kiremist. Läksin vaatama, kus kukk siis on, ta oli poisudest tühjaks jäänud aediku posti otsast ja kires tere hommikut loodusesse. Andsin kukele eraldi süüa ja siis ta kanamutid said ka peale lüpsi õue ning kukk läks täna reede õhtul kenasti lauta oma õrrele magama.

Lihtsalt ilmselge on see, et mehel mõnikord kammib naistest ära ja ta tahab lihtsalt üksi olla, lihtsalt kireda vastu metsa.

Õunamahlad keldrisse


Eelmisel nädalavahetusel tegime oma viimase õunamahla. Magusatest mahlastest hilistest õuntest tuli suurepärane mahl. Kogu mahlakogus selleks aastaks jäi 600 ja 700 liitri vahele. Saaks veel teha palju mahla, aga aitab küll. Igatahes mahlade viimine keldrisse on selline mõnus transportimistöö.






Sügise värvid


Jah sügis möllab. Ööd on nüüd miinuses ja puulehed muutuvad krabisevaks. Ja päevad on plussis, siis on nii mõnus nende puulehtede ja enda olemust lahti arutada.




Sopp ja poisud tööle

On enneolematu sopp. See pole öeldud pessimismiga, pigem lihtsalt meil on siin sopp. Ca viis päeva oli septembris ka järjest ilusat ilma, aga siis keeras jälle sajuks ja nüüd sajab ka. Sopp valmistab meile ja kitsedele teatud raskusi, kuna meie loomadel on kogu aeg võimalus ka õues käia ning siis lähevad ka aedikud poriseks, aga selles kõiges on sügisvärvide keskel isegi kunsti. Käib sooja sopa sügis.




Kapsad

Kapsad kasvasid meil suhteliseld vabapidamisel ja varajaste kapsaste võtmine jäi veidi hilja peal ning need polnud kõige paremad. Aga tavalised kapsad kasvasid kenaks, väga kenaks ning me pistame nad nahka. Teeme kapsast hakklihaga ja ühepajatoitu ja üleüldse kapsas on väga mõnus saadus.

Arooniad


Anna pistis ükspäev arooniaid. Need on mõnusalt intensiivsed ja vitamiinirohked marjad. Vist nii intensiivsed, et isegi linnud ei söö neid. Mart ja Teele söövad hommikuti küüslauku ja nii katsume haigustest üle olla, aga Anna pistab arooniaid. Maailm on nagu ümmargune mari, mille keerad oma näpu otsa.


Paaritushooaeg


11. oktoober jõudis sel aastal kätte hetk, kui poisud läksid kitsedesse. Selle päeva järgi paneme paika ka kuupäeva, et mil kevadel sünnivad meil talled. Nähtavasti sünnivad nad järgmisel aastal vahemikus 11. märts 2018 - 1. aprill 2018. Täna sai ka ennem kokkupanemist prouakitsedel uute sõrakääridega kenasti sõrad ära lõigatud ning vaheaedade kinnitused tugevdatud, sest Hummels võib ajaviiteks miskit maha võtta.

Aga kõige tähtsam oli paika panna plaan, et mis poisu, mis emased saab. See on väga tähtis. Nimelt ei tohi kitsed paarituda oma lähisugulastega ning lisaks aretuse mõtte tuleb ka arvestada, et mida teada tahad saada, et kust võiks tulla paarituse tulemusel emaseid kitsi, kes annavad palju rasvast piima.

Poisu Hummels


Rääkides Hummelsist, siis märkamatult on ta meil veel jõulisemaks kasvanud. Ise pole seda tähelegi pannud, et ta kael on nüüd sama jäme kui pea justkui mõnel jõusaalihullul. Peab ütlema, et tema liigutamine ei ole lihtne. Talle meeldib kõik, kus saab midagi korraldada ja kui keegi proovib teda liigutada, siis on ju nii hea vastu puigelda.


Hummels sai oma viis pruuti, tüüringi superstaarid Kira ja Sonja ning AN segud Emalõvi, Sõbra ja Hullukese. Eelmisel aastal see kooslus tõi meie ilusad talled, kellest enamus olid tüdrukud.

Poisu Curry


Curry jaoks pidi siis teise aedikusse panema Mona ja Inka, kes on talle tuttavad eelmisest aastast ning kadunud mamma tütre Klaara. Klaara on kõige suurem noorkits, kes meil kunagi on sirgunud. Curry on ka suur mürakas, seega Klaara ja Curry kooslusest tulevad hirmsuured ja hirmtegusad talled.



Tegelikult on Curryga selline lugu, et eelmine aasta sündisid tema töö tulemusel ainult poisid Monal ja Inkal, seega on meil nüüd vaja saada ka tüdrukuid, et täpsemalt aru saada, et mis mees se Curry tegude poolest on. Iseloomu poolest on ta paras laisk heasüdamlik hipster.


Poisu Bastian

Bastian on siis meie kõige uuem poisu ning tema sai endale pruutideks sel kevadel sündinud Saskia, Birte, Popi, Etheli, Emma ja Mary. Need selleaastased tüdrukud on kõik suured ja marudad meil, seega ütleme otse välja, et Bastiani ja nende koostööst ootame kõrgtasemelist saaki. Bastian on hästi tore poiss ning tema loomulikult sulandus oma naiskonnaga hetkega.


Kanad korraldavad


Meie kanad on hullud kaevurid ja kaevavad ka auke suveköögi alla. Ükspäev pidin seal juba labidada korda looma, aga eks mul seisab see ees uuesti. Nii mõnigi (maa)inimene, kes meil külas käib, imestab, et kuidas on see võimalik, et meil kanad nõnda vabalt ringi käivad, et kuidas röövlinnud ja rebased jms neid minema ei vii. Eks kitsed ehmatavad ka kõiki metsaelanikke, kes himustavad kanu, aga põhipõhjus on ikka see, et meie kaks lontruskaera on tegelikult metsloomale siiski hirmuäratavalt kiired eksemplarid. Kanade kõige suurem hirm on Puntsel ise oma totu mõistusega, kõik võõrad loomad ehmatab Puntsel oma kiirusega minema. Ta on mitu rebast kinni püüdnud võidujooksul, aga lihtsalt ei löö neid maha.


Raamat poest mugavalt või pühendusega mult


Ahjaa, "Metsik päevaraamat" on nüüd saadaval Rahva Raamatu poodides ja ka e-poes. Osta julgelt, toetad meie maaelu idülli ja blogi. Sobib kingituseks ka ülihästi.

Ja kui tahad pühendusega eksemplari, siis kirjuta mulle martkase@gmail.com ning 17€ eest saad raamatu pakiautomaati. Elu on lugu, mis täieneb.

Tuleb ilusam ilm, siis paneme küüslaugu maha, teeme veidi veel õunamahla ning toon metsast vast ka puid veidi koju. Märka värve ja emotsioone!


Õunamahlane september

Vahepeal sadas väga jõhkralt, meil siin tuli ja tuli taevast vihma. Aga siis eelmise nädala lõpus said sajud läbi ja nüüd on ilus sügis. Mõned fotod ja lood vahepealsest ajast. Meil valmivad sügisannid.

Seened


Kuna on olnud niiske, aga kogu aeg parajalt soe, siis seeni kasvab iga nurga peal. Oma kukeseene laadungid ja marineerimiseks veidi riisikaid oleme metsast ära korjanud ning nüüd naudime lihsalt seente ilu erinevates õue nurkades.






Pihlakamarjad


Valmivad loomulikult ka pihlakad, kukuvad popsti sissesõidutee peale maha ning kukk oma naiskonnaga loomulikult maiustab vitamiine. Kukk sööb agaralt ka õunu õunapuuaias ja õunu om meil sel aastal palju.


Mahlategu korda kolm





Kolm korda oleme nüüdseks õunamahla teinud. Kogusumma on praeguseks natuke alla 500 liitri, millest keldrisse on leidnud purkides oma koha pea 200 liitrit. Esimene kord tegime kahekesi, kaks teist korda tulid Ats ja Ive ka punti ja läks hulka ladusamalt.



Mahlategu on traditsioon, mis peab jääma. Selle tegevuse keskmes on vanakooli süsteem - purustaja ja mahlapress. Mahlapressi vahele saab neid kooke teha erineva tehnoloogiaga. Eks igaüks teeb nii nagu endale kõige käepärasem on ning igal aastal on vaja esimese viiekümne liitriga nipid meelde tuletada ja siis juba läheb pressimine hooga. Eriti, kui saab seda teha mitmekesi kindla tööjaotusega.


Mahlateo kõrvalprodukt on õunakoogid ning need meeldivad kitsedele väga. Lihtsalt peab vaatama, et liiga palju neid nad korraga ei sööks.



Anna oma loomaaed



Anna on loomulikult sõber kõigi loomadega. Kuigi see hetk on juhuslik, siis saab ka kitse sarvele pai teha.



Kitsede ja kanade vaatamine ning nendega kõvahäälselt suhtlemine on Anna üks lemmiktegevusi. Muidugi õuna süües peab olema ettevaatlik, et sult lihtsalt kaks kõige suuremat sõpra õuna pihta ei paneks.


Kaks kõige suuremat sõpra loomulikult panevad üldse kõik pihta ja ronivad ka sõnnikuhunniku otsa suurt varandust otsima.


Teise ajutise sõnnikuhunniku otsa meeldib ronida jälle kukel oma jüngridega.



Maapirnid ja päevalilled



Esimest korda kaevame maa seest ka välja maapire. Maapirn on oma võsud kenasti laiali ajanud ning maa seest tulevad välja sellised toredad junsud. Täiendavad meie söögilauda sel talvel.


Teelel on traditsioon, et üks rivi päevalillil peab igal aastal põllu servas kasvama.



Ristiku ette toomine

Kitsed elavad muidu hästi. Paigutasime veidi tallesid ja lüpsikitsi ümber nii, et nüüd on poisudele talled näha ja siis alguses käiski kõvem uudistamine.



Või noh mis talled nad enam on, peaaegu nagu noorkitsed, poistega kokkusaamiseni on jäänud veidi alla kuu.

Igatahes sel aastal veel kõigile kopleid ei tee, see saab teoks järgmisel kevadel. Praegu käib ristiku ette vedimine perekondlikult. Loomulikult on kitsed selle olukorraga üsna rahul. Neile restoran meeldib ning mõnus on oodata aia taga järgmist laadungit.






Seitse lüpsikitsed elavad hästi ning need seitse kitsetalle, kes meil sirguvad on ka parajad ambaalid. Nad on suhteliselt suured, suhteliselt enesekindlad ja ka ülemeelikult sõbralikud.






Kõrvitsate korjamine


Põllu ääres on eelmise aasta sita hunnik ning selle otsas kasvasid kõrvitsad. Pühapäeval jõudsime nii kaugele, et kõrvitsad sai majja ära toodud.




Väike poseerimine käis asja juurde, siis ladusime kõrvitsad edwardi kärusse ja sõitsid Eesti arbuusid koju.


Ühesõnaga, hetkel on ilus septembri lõpp.



Augustisündmused.

Augustis oli meil siin väga palav ja siis oli torm ja siis oli väga vihmane. Nüüd viimastel päevadel valmis saloon, aga siin kõik augustikatked.


Marjad


Sõstrad said valmis ja kukk oli kohal. Vitamiinid, see härrasmees toitub oma kanakarja hoidmisest, vadakust ja värsketest marjadest. See kõik on täpselt kohane ühele vägevale mehele. Mustikale sel aastal kahjuks väga ei jõua, aga kui jõuaks, siis oleks aus viia see härrasmees paari prouaga metsa ringi uitama.



Noored kanad kolisid vanemate juurde

Noored kanad läksid õunapuuaiast lauta ja siis, kui päevaks kanad lahti saavad, siis noored kanad veel ei jookse marjapõõsaste vahel ringi ega trügi tuppa nagu vanemad prouad.


Noortel kanadel on aga kombeks pidada kambapausi kitsede joogiämbri juures.




Augustitorm


Oli siis siingi ühel kuumal laupäeva õhtul torm. Pool tundi oli ülitugev tuul. Õue unustatud võrkkiiged käisid üles-alla, õnneks uus suveköök minema ei lennanud. Küll aga kukkus üks kaheharuline vaher poisude onni juures pikali. Kitsed said süüa vahtralehti ja ka maha langenud männioksi. Torm võib olla ka tulemuslik.






Õunad on kõigi lemmikud


Õunu on sel aastal palju ja kuigi selleks ajaks peaksid esimesed mahlad juba tehtud olema, siis sel aastal kõik hilineb. Aga kitsed saavad lüpsil lõigutud õunu ja nagu näha, siis sirutavad end ka lauda ees oleva õunapuu suunas.



Anna on meil tegelane ja tal on ainult "mämm-mämm-mämm" ning oma aia õunad on ka tema lemmikud.



Puntsel teeb pahandust

Puntsel on meil totu ja ta on võimas koer, kui ta peab jahti. Aga juhtus nii, et totu sai elust veidi valesti ära ning unustas ära, et kanasid peab hoidma, mitte neile jahti pidama. Lõppes Puntsli unustamine kahe kana püüdmisega ning Puntsel läks karistuseks alguses rihma otsa ja siis Viimsisse asumisele mõneks ajaks. Küll Puntsel jälle reeglid selgeks saab ja selliseid asju ikka juhtub, aga kõik loomad peavad üksteist austama siin majas.



Kitsede saloon


Kuna sel aastal ja nähtavasti ka tulevastel aastate sajab vihma väga palju, siis ammu oli selge, et lauda ette tuleb luua kitsedele katusealune, kus nad saavad aasta läbi suurest pallist süüa ja ka lihtsalt tuusata. Nüüd ehitasime kiirmeetodil selle katusealuse valmis.


Eks salooni täpsem kujundus ja heinapallid tulevad siis, kui maapind täitsa ära kuivab, aga saloon ehk see katusealune lisab nagu siukest päris tunnet, et siin looma-mõnus-elu täiega käib.


Vesi voolab nüüd katustest igatahes tiiki ja kanalisatsioonotoru kaevamisel oli loomulikult suured abimehed kanad. Milline võimalus maiustada vihmaussidega.



Tallede kaisutused


Käis meil külas lastelaager ja tõi kitsedele porgandit ja kapsast ja kitsed armastavad maiusi. Neil soojadel suvepäevadel ka väga meeldis noorkitsedel üksteist kallistada, eriti õdedel. Kitsed tunnevad tugevat sidet oma lähisugulastega. Ilusad ja armsad loomad on nad.






Hummels meestega ootab oktoobrit

Just oktoobrist saavad poisud oma pruutide juurde, igatahes Hummels iga päev küsib meilt, et kas on juba oktoober, et tema on valmis.



Augustiudud



Aga siis, kui soojal päeval temperatuur õhtuks langeb, siis tuleb augustis udu ning kõik on kummaliselt müstiline meie talu ümber. See kõik on väga ilus.


JUULIMÖLL

Juuli lendas mööda, nüüd sündmuste ülevaade kitsede ja inimeste elus.

Poisud kokku ühte pessa


Bastian elas poisude majas Curryst ja Hummelsist eraldi, aga koos on ju ikka huvitavam ning Basti oli siis kasvanud nõnda suureks, et läks meeste punti.


Alguses läksid Curry ja Bastian omavahel pukslema, aga siis pani direktor Hummels asjad paika. Curry lendas ühte nurka, Bastian teise nurka, direktor ei luba oma aedikus kakelda. Paar päeva hiljem olidki kõik maha rahunenud ning poisud magasid üksteise kaisus. Mehed on siin talus hästi õrna hingega.




Kosmodroomi avamine


Juulis sai valmis ka aedik kosmodroomi ümber. Kitsede kosmodroom on keldri pealt eemaldatud konstruktsioonile ehitatud turnimiskatus. Kui aed sai valmis, siis tuli laudakese tahakülge teha auk ning kitsedele ette näidata, et kuidas august läbi pugeda. Kitsed on loomad, kes alguses suhtuvad kõigesse uude umbusklikult. Kõige parem on neile kõik liikumised ette näidata.






Kosmodroom sai väga populaarseks.. See on nüüd kitsede suur lesila ja mänguväljak ja magala.



Kosmodroomi avamisel jõime õunamahla. Tänaseks on kosmodroomi kitsede jaoks selline hitt, et ehitame õige pea teise aedikusse ühe veel.







Heina tegemine



Enne Avatud Talude Päeva toimus ka põllul heina tegemise aktsioon. Suured traktorid niitsid, kaarutasid ning pallitasid. See on kõikide laste lemmik teema. See, kuidas suured masinad müravad.



Meie ca 8 hektariline heinamaa on tihe teema, kokku tuli 141 ca 250-kilost palli. Ise võtame 35 palli, sellest on meile enam kui küll ja ülejäänud kuuluvad Ratsimäe veistele ja hobustele. Sügisel saab samalt heinamaalt veel ka head kuivsilo.





Aga loomulikult on vaja veidi oma punnvõrr Edwardiga ka kuiva lahtist heina tuua laka peale, et laudas oleks talvel soojem. Järgmisel kevadel sündivatel talledel hea seda nosida.




Enne Avatud Talude Päeva


Tavaliselt valmivad pärnaõied juuli alguses, aga sellel aastal juhtub kõik tavapärasest hiljem ja nii toimus pärnaõite korjamine ka alles juuli keskel. Kukk ja kanad olid loomulikult kohal.





Et Avatud Talude Päev mööduks lauda ees kuivema jalaga, siis sai viimasel nädalal ette võetud ka sitavedu lauda eest. Päris suur kuhi sai esialgu õue peale ning siis põllule.


Ja viimane õhtu enne Avatud Talude päeva istusime appi tulnud inimestega ühise laua taha, et teha väike Teele sünnipäevaistumine. Selleks hetkeks oli juba palju tehtud. Hoov oli korda tehtud, kalapüügivõistlus ette valmistatud, seakoodid tulele pandud ja pisiehitamist jätkus viimase hetkeni.



Avatud Talude Päev

Avatud Talude Päeva kasutegurist kirjutasin selles edasi.org postituses.

Siin siis väike pildigalerii. Wildest lauamäng oli popp, kalapüük oli väga popp, kitsed olid nunnud ning rahvas veetis meie õuel mõnusalt vaba aega. Kõige tähtsam on olla inimlik ja lihtne. Siin lihtsalt mõned kiirkorras klõpsatud fotod. Aitäh osalemast kõik-see-mees.








Aga nüüd on ni, et sel nädalal kuulame kõrvad kikkis Vikeraadiost järjejuttu. Uku Uusberg loeb ette "Metsikut päevaraamatut" - OSA1, OSA2, OSA3, OSA4, OSA5.

Raamatu saad endale ikka nii, et kirjutad martkase@gmail.com, paned subjectiks "raamat" või "metsik", saad vastu arve 17€ ning mina läkitan raamatu Sulle pakiautomaati.


Varsti saavad valmis õunad, enne seda katsuks ka laudast seest sõnniku välja viia.





Suveköögi ehitus, esimene etapp


Läks siis nii, et tulevane suveköök on püsti. Katus tehtud, põrand tehtud ja vaade on suurepärane. Klaasist seinad ning kokkamisvarustus jäävad järgmiseks aastaks teha.





Suvekööki meil ei olnud, aga see on talus väga vajalik koht. Tähendab, selle õueistumise nimi võib olla ka seminariruum või lehtla või pergola, eks igaüks kutsub nagu tahab. Loomulikult on Eesti kliima selline tuuline ja külm, et vajab ruum ka seinu, aga seda saab kõike juurde teha hiljem. Hetkel on kohe vaja veel põrand ära värvida ning tegeleda ümbruse korrastamise ja haljastamisega.

Keldri peal oli meil enne siuke ebamäärane eterniit-kolikamber, see sai eemaldatud ning suveköögi pani kärmelt püsti Amain Ehitus, suveköögi projekti autoriks võib lugeda Teele Kase ja siis Amaini hinge Ain Siska.

Suveköök on meil meelega tehtud suur, sest meeldib, kui on ruumi ja ei istu sul süües teine inimene süles. Eks selles suveköögis saab tulevikus teha ka kõiki teisi õue tegevusi, mis nõuavad katuse all olemist a la koolitused, pärnaõite noppimine, lugemine jne.

Esimene väike istumine on suveköögis igatahes maha peetud läinud nädalavahetusel.



Jõulised talgud


Kuna hoovi peal ja uue suveköögi ümbruses vedeles igasugust betoonrämpsu, siis need sai ühistegevusena veetud konteinerisse. Vahva keha murdmine.

Meisterlikud talgud


Laupäeval jätkusid talgud kitsedele mänguväljaku ja söödaküna ehitusega. Käiku läks keldri pealse eelmine konstruktsioon. Vabas vormis sai sellest improviseeritud päikese- ja vihmavari, mis on samaaegselt ka turnimispukk.



Kukk oli loomulikult töö käigus esimese mehena kogu projekti üle vaatamas.


Kalde talu silt

Meil teeotsas ei olnud silti ja kuna meie sissesõit asub tegelikult asulas ning on suhteliselt märkamatu, siis tuleb külalistele ja kulleritele pidevalt seletada, et kust ikkagi tuleb sisse keerata. Selle jutu lihtsustamiseks ja ka postkasti funktsiooni täitmiseks on nüüd olemas post. Vana piimamannerg ja metallpost värvitud punaseks, Kalde talu nimi peal.




Talgu korras sai post ka maasse pandud teeotsale. Nüüd pole DPD või Omniva meestele muud vaja öelda, kui et otsi silmatorkavalt punast värvi.


Metsmaasikate fänn


Käisime metsas jalutamas ja avastasime ohtralt metsmaasikaid. Anna pistab neid asjalikult ja isuga. Nõuab kogu aeg juurde.



Anna on nii asjalik neiu, et naudib Edwardi peal istumist ka täiega.


Ja kui vaja, siis peidab end võrkkiike ära.


Elu on suvine ja vihmane, loodame veidi paremat ilma juuli teise poolde, kui on Avatud Talude Päev 23. juulil. Nädal enne 15. juulili oleme kohal Valgas kodukohvikute päeval "Linnasaksa" kohvikus. Kohtumiseni.

Elu pärast jaanipäeva

Talus elu keeb ning tegevusi on palju. Hommikul lüps, õhtul lüps ning ca kolm korda nädalas toimub toorjuustu tegu. Vahepeal kitsedele heina ette toomine. Mängud Annaga ja kõik muu ka. Siin mõned katked, et mis meid hetkel mõjutab.


Bastiani viimine ja direktori kaisutused


Meie kolmandal sikul, noorel Bastianil oli ka aeg poisude aedikusse kolida. Direktor Hummels võttis koos Curryga oma aediku poolel koha sisse, vaheuks läks kinni ning Bastian on veel omaette senikaua, kui kasvab veidi suuremaks, et direktor ei hakkaks liiga tegema. Teele võttis Bastiani viimise ette, kui Mart oli linnas. Bastian sai loomulikult oma sildi ka nagu ikka.



 
Direktor Hummels oli kõigest sellest nii ärevuses, et magada julges ainult Curry kaisus. Poisid on meil kõik õrna hingega.
 



Vana bursuika


Kuna Avatud Talude Päeva 23. juulil on vaja õues süüa teha, siis lükkasime tule alla vanale bursuikale. Kanadele sai kenasti kartul keedetud, ainult pidevalt tahab bursuika kütet alla saada.
 


Loomulikult on meie valmivasse suvekööki planeeritud vägevad toidutegemise plitad ja värgid, aga neid ei jõua sel aastal soetada, seega sellest see bursuika teema.


Väliköök ehk lehtla ehk suvemaja valmib täie hooga, aga sellest kirjutame kunagi eraldi, kui asi valmis.


Tiigile uus purre

Vana purre oli läbi, ca 8 aastat pidas vastu, ei olnud immutatud lauad, selle vana purde postide toomine oli üks esimesi töid, mida Mart ja Teele koos Kalde talus tegid ja kui neid poste metsast koju tassisime, siis sai Teele veel puugi. Ainuke puuk, mis kaheksa aasta jooksul on Kalde talus meie külge hakanud.

Nüüd tegime korralikuma projekti ning Üllar võttis jaanipäeval asja põhjalikumalt ette. Korralik purre, kust saab kindlasti kunagi suuri kalu püüda.

 
Jaanipäeva šašlõmm

 

Me ise kodus olles ei grilli kunagi ja nii oligi jaanipäev hea võimalus siis ükskord aastas teha ka grilli. Mõnusalt lihtsalt sussutada liha ning lamada võrkkiiges.



 
Mamma Frau läks ära ingliks
 
Turrtukk Frau ei paranenud kopsukahjustusest ning paar päeva peale jaanipäeva läks ta ära. Ta ei olnud eeskujulik piimakits võrreldes teistega, lihtsalt Frau oli väga huvitava iseloomuga tark loom. Mamma Frau karakter jääb alati lauda kohale hõljuma.

 
Kitsede müramised ja koos olemised


Jätkame formaadis 7 lüpsil kitse, 7 kitsetalle ja ning 3 poisut. Kitsed ja talled on jälle koos pundis ning muudkui mässavad. Laudas on mõnusalt korrapärane anarhia. Päevaplaan on lüpsidega paigas, aga suvel meeldib kitsedel öösiti ringi jalutada, nii on jälle teinekord päeval laudas suur põõnutus. Mõni teine päev jälle on terve päev üks suur hüppamine ja mässamine.



 



Punni kanad ja Anna maasikad


Puntsel istub põhimõtteliselt päev läbi oma noorte kanade juures, tibud kasvavad tema valvsa pilgu all.

 
Anna valvab jälle, et maasikad saaksid realiseeritud.


Kui pole veel endale või sõbrale suvelugemist välja vaadanud, siis soeta "Metsik päevaraamat", siit saad juhised mulle kirjutamiseks siit.

Mamma Frau päästmine

See lugu pole veel lõppenud, aga seletame tausta ja praeguse olukorra lahti. Mamma Frau on saanud oma kopsu eriskummalise bakteri.

 

Asi sai alguse mai lõpus, siis kui õitsesid õunapuud.

On laupäeva 27. mai hommik, kui hommikusel lüpsil pole kõik nii nagu peab. Mamma Frau hingeldab väga intensiivselt. Ilmselgelt on midagi juhtunud. Mamma saab valuvaigistid ja rahustavad rohud peale, aga esialgu midagi ei muutu.
 
Küsimus jääb õhku, et mis haigus see on, mis paneb looma hingeldama nonstop 120 kuni 140 lööki minutis.
 
Mamma on suur tugev loom, tema alla ei anna.
 
Mammale tehakse vereproov ja sealt ei tule ka midagi välja.
 
Kuigi karjale on tehtud ussiproovid, siis tehakse uuesti Mammale igaks juhuks roojaproov ja sealt ei tule ka midagi välja. Ei mingeid parasiite.
 
Mamma turgutamine käib kõikide koduste ja meditsiiniliste vahenditega, aga suurt sellest kõigest kasu pole. Mamma on kümne päevaga ekstreemselt kõhnunud, see meeletu hingeldamine võtab looma läbi.
 
6. juunil ei jää muud üle, kui Mamma reisib Maaülikooli Kliinikusse põhjalikku röntgenisse, ultrahelisse ja jälgimisse. Kahtlustatakse, et Mammal on kopsukahjustus, aga aru saada, mis täpsemalt see on, selleks võetakse Mamma kopsudest torudega proove ning esialgu laborist tuleb paari päeva pärast vastus, et B-proov on kasvuta. See tähendab, et ükskõik, mis Mammal on, see pole nakkav teistele kitsedele. Laboris Mamma mükoplasma uuring jätkub veel praegu, et kas ja mis sealt välja kasvab ning kas on võimalik jõuda jälile, et kuidas selline võimalik kopsukahjustus järsku kitsele tekib.
 
Mamma veedab kliinikumis nädala, 6. juunist kuni 13. juunini. Selle aja jooksul hakkab Frau veidi paremini sööma jälle ning vast ka hingedlamise tempo saab veidi aeglasemaks. Mammal käisime loomulikult kliinikumis ka külas nagu ikka käiake külas haiglas ning viiakse head ja paremat.


Mamma on nüüd kodus, endiselt hingeldab, manustame talle ravimeid ning teeme kõik, et kaalus juurde võtaks. Selleks aastaks on Mamma lüpsiosakonnast välja kirjutatud ning eelkõige on tähtis, et ta taastuks järgnevate kuude jooksul nii hästi ja palju, kui on võimalik. See kõik võtab aega, ta vajab palju rahu ning parimat toitu.
 
Loomulikult olid teised kitsed väga õnnelikud, kui Mamma tagasi koju jõudis, kukkusid teda musutama ning Mamma tütar Mona ronib õhtuti üle Mamma privaatsulu piirde, et emaga koos öösel olla.
 
Igatahes, täname kõiki, kes on meid nõu ja teadmistega aidanud viimase paari nädala jooksul, et jälile saada, et mis Mamma Fraul võib olla. Hoiame teid kursis, et kuidas Mamma paraneb, aga tänaseks on selge, et mingit äkkparanemist ei tasu loota, kui Mamma kops taastub, siis võtab see palju aega.
 
Mammale läheb iga päev ette porgandinaksud ning loomulikult on koerad oma nosudega tükeldamise juures kohal. Kui keegi saab miskit auhinda, siis tahavad kõik teised ka.



Metsikuid kiikeid
 
Muidu on nii, et ehitusplatsil on metsikud abimehed Puntsel ja kukk. Tänaseks on suveköögi ehitus suure vungiga edasi läinud, aga siis, kui käis pinnase silumine, siis oli nii, et Punn ja kukk olid alati kohal.


 Üks päris siuke metsik lind tiirutab meie hoovi kohal. Kõik kanad on alles ja tundub, et see lind noolib põldhiiri hoopis.


 

Kuna edward on endiselt paranduses, siis mäe otsast kitsedele heina ette viies olen ise edward.
 

Kanad on loomulikult ka igal pool kohe asjamehed.


Ja palju oli siin tõesti igasuguseid värve.




Käisime ka Antsla pargis end näitamas 10. Juunil. 23. juulil Avatud Talude päeval ootame kõiki külla meie juurde, loe rohkem Facebooki ürituse alt.


Elame kirega elu vastu ning palju on ka rõõmuhetki. Näiteks Punnil on käed-jalad tööd täis oma uute noorkanadega.


Ja meie noorkitsed on sirgunud rõõmsateks piigadeks, aga neist kirjutame pikemalt teine kord.



Loodus tungib peale


Kolme päevaga on kõik siin lõunas nii roheliseks läinud, et loodus hakkab vaikselt meile peale tulema. Terve hoov on sööstvaid pääsukesi täis, kes muudkui teevad uusi pesasid lauta ja sauna. Õu lausa kajab tiigist kostva konnade krooksumise peale . Lisaks kõik muud looduse helid ning ka seda võib praegu peaaegu kuulda, et kuidas rohi kasvab ja pungadest saavad lehed.



Mürakas läks uude karja


Suureks kasvanud poisu viisin reedel Põlvamaale metsade vahele elama ning ta on uues karjas omaks võetud ning arvata on, et teda ootab ilus elu. Väga kurb on, kui armsad poisud lahkuvad, aga väga suur on rõõm, kui nad saavad hea elu peale.

Tiiki uued kalad ja tiigis elu keeb


Pärast Müraka maha panemist Savernas sõitsin Otepääle ning võtsin peale Vaba Kala kalateadjatelt meie tiiki 30 valgeamuuri ning 20 kuldsäinast.


Valgeamuur peaks meie tiigi igasugustest liigsetest taimedest puhtaks sööma ning kuldsäinas on siuke huvitav kala, et nad ujuvad pinnal ning on väga atraktiivsed vaadata.


Kalad sain sellistes suurtes kompvekki tuutudes ehk hapnikku täis kilekottides, mis alguses pidid lihtsalt tiigi pinnal ujuma, et vee temperatuurid kotis ja tiigis ühtlustuksid ning siis tegin kotisuud lahti ning kalad vabalt ujusid vette.


Kas kuldsäina väljanägemise atraktiivsuse ka haigrud või metspardid mõnel ööl üles leiavad, eks näeme. Hetkel igatahes elu tiigis keeb. Valgeamuurid vitsutavad taimi, kuldsäinad koos kogreparvedega ujuvad pinnal, konnad välgutavad ka oma paunu ning võib kohata tiigis ka suurt morska ujumas.





Võilillepärg - sobib kõigile




Meeleolust niipalju, et on vahepeal nõnda kuum, et tulevad võilille pärjad välja, siis hüppavad pärjad Annale pähe ning Puntslile pähe ning lõpuks pistavad kitsed need nahka ehk vaata kui ilusti meie uus poisu Bastian oskab võilille hoida.




Põllutegemine


Kuna edward on endiselt paranduses, siis paneme jõudumööda maha seda, mida jõuame ja mis tundub oluline. Varajane kartul on maas, sibul ja suhkruhernes ka, porgandit tuleb juurde panna, ka kapsataimi on ilus pikk vagu. Ega see põllu tegemine on meil siuke hobi, jõuab palju jõuab, aga noh veits nagu ikka teeme, hea liivane ja päikeseline koht on maja taga.

See retro põhuriie


Kuna pole jõudnud ka kitsedele suurt väliaedikut teha ning meie palavas nad nagunii keelduvad sinna minemast, siis tuleb neile ette niita. See oleks kõik käkitegu, kui edward oleks olemas, saaks vopsti head kogused värsket ette neile. Aga praegu tuleb veel vedida nädalakese või veidi rohkem neile sööta põhuriidega. Sellises põhuriide aktsioonis on loomulikult mingit ilusat nostalgiat. Ja eks täidetud põhuriie näeb ka välja justkui kompvek või kapsarull.




Toorjuust ja raamat


Meie kitsed teevad oma tööd tõsiselt ja nii teeme pea ülepäeva toorjuustu. See on suurepärane juust, Anna vitsutab, ise vitsutame ning jagub teistelegi. Kui tahad juustu kohta infot, siis kirjuta julgesti, kui tahad raamatut soetada, siis samuti kirjuta mulle.

Suvi tuleb tegus, kiire ja rõõmus. Loodus on nõnda huvitav.

Emadepäeva võnked

Elame oma vaikset ning tegusat elu. Soe viibis, aga nüüd tundub, et lust ja põllutegemine lähevad suure hooga lahti.


Tallede ja kitsede põrked


Mart käis Tallinnas ning sel ajal talled va krutskinäod leidsid võimaluse oma aiast söödaküna kaudu välja ronida. Neid tempe tegid tüdrukud, Ethel näiteks oli kõva aiast välja pugeja. Aga kui siis suur vabadus käes, siis hakatakse otsima, et kuidas aeda tagasi sisse saaks.


Mamma Frau käib ka loomulikult aia vahelt oma Klarat musitamas. Armastusest ei saa kunagi küll.


Ja kui on lüps tehtud ning suured kitsed peesitavad kõrvalaias ning ootavad oma aedikusse tagasi pääsemist, siis on nii, et tüüringid lamavad õues ning Kolmikud piiluvad ukse vahelt.


Kolmikutel on tekkinud ka suur lustisõbranna Inka, kes on küll kõige iseseisvam kits, kes meil on, aga temagi tahab mõnikord mängida.


"Poiss, ole siis mehe eest väljas!"


Kui Mart Tallinna põrutas, siis jõudis kätte ka aeg esimesel poisul meie juurest välja kolida. Esimesena siirdus uude koju Franz. Need on need kitsekasvataja natuke kurvad ja natuke õnnelikud hetked.


Arboristid võtsid kaks puud maja ümbert maha



Uue suveköögi asukoha juures jäi üks suur pärn ette ning üks suur pärn tuli maha võtta ka maja teise nurga juures. On vägev, kuidas saab kiiresti puu otsa ronida ning täiesti kontrollitult kõik maha võtta.




Kartulinoored


Kunad edward on teatmata ajaks garantiiremondis, aga varajane kartul vaja maha istutada, siis perekond ikka teeb selle asja ära käsitsi. Kuigi jah, nali naljaks, aga eelidandatud kartulite idud on meil nõnda tugevad, et neid peabki maha panema äärmise hoolikusega, et idu jääks terveks ning hakkaks ülespoole kohe kasvama. See on käsitöö ja ma arvan, et siit tuleb ka vägev saak.


Koerte veemängud


Konnad on tiigis pead välja pistnud ning koertel on vaja neid jälgida ning üritada ninadega müksata. Konnad on ilmamuutuse tunnus, nüüd vast lähevad ööd soojaks.



Meie poisud


Hummels ja Curry võtavad neil päevadel mõnuga päikest. Meil käib üsna palju külalisi ning Hummels ja Curry on pea kõigi lemmikud. Meie poisud on toredad ning noorte tallede aedikust liitub nendega varsti ka Bastian.




Emadepäeva võilille amps


Emadepäeval viis Teele kitsedele võililli, aga need ampsati käest nii ära, et jõudis ainult sellise kiire klõpsu saada.




Noortalunik


Aga iga päev käsutab Anna oma käru tallede aediku juurde ning vaatab üle, et kuidas talled on kasvanud. Anna on nagu brigadir, kes tõsise ilmega hindab, et kas tema vanemad ikka hoolitsevad piisavalt loomade eest.



Ja kui Sul veel ei ole, siis kirjuta ning saadame sulle "Metsiku päevaraamatu". Nii on see ka omamoodi tunnustus Sinu poolt meie blogipidamisele.


Näpud maapinda!

Pilte ja lugusid aprillist 2017

Hetkel sajab lumevihma ning siin mõned fotod ja lood. Õues käivad suuremad projektid ning tegelikult on talledega tegelemine, kitsede lüpsmine ning juustu tegemine üks täistöökoht läbi märtsi ja aprilli. Lisaks nõuab muidugi meie rõõmupall tuus Annakas oma aja. Ei, see pole vingumine, pigem oma rõõmude loendamine ning väike vabandus, et miks poel vahepeal postitanud. Elagu, tegusad päevad tohutute tegelastega!

Lukas, kõige noorem tüüp meil


Lukas, Mona poeg, sündis 28. märtsil ja see oli siis meie talu 2017 poegimiste lõpp. 7 tüdrukut ja 6 poissi. Poistest viis on hetkel broneeritud uutesse kodudesse, tüdrukud jätame endale. Lukase nimi loomulikult tuli Saksamaa ekskoondise mängija Lukas Podolski pealt.

Prince David otsib kodu / Täiendus: Prince Davidil kodu olemas!


Noor sikk, kellel hetkel veel ei ole uut kodu on sihvaka rühiga Prince David. Ta on hakkaja, sotsiaalselt nii inimeste kui teiste loomadega hästi suhtlev poiss. Me pühendame väga palju aega oma talledele, seega kitsepidaja, kel pole veel sügiseks sikku karjas, siis palun võta ühendust kaseteele@gmail.com või helista Teelel 56 673 357.



Heas mõttes anarhia laut




Aga muidu loomulikult kasvavad, hüppavad, möllavad meie talled nii nagu heaks arvavad. Natuke on meil laut hetkel anarhia riik, pole sel aastal lapsi emade juurest ära võtnud, kes annab piima lastele, see annab. Neli korda päevas saavad talled ka lüpsiämbrist suu piimaseks.



Aga eks see ema armastus on siuke asi, mis on nagu kahepoolne. Ema armastab ja laps armastab ema. Mamma Fraul on nüüd tütreke Klaara. Kindluse mõtte siis tõi Mamma seekord ilmale täpselt iseenda koopia - kõrge puise isepäise tüdruku. See on suur armastus.


Igatahes, kui Mammat muidugi õigel hetkel lüpsile ei saa, siis nagu on ikka nagu "Mida on?" on võimeline ka lüpsiruumi ukse maha võtma.


Lüpsiruumi aknast avaneb anarhialauta teinekord vaade, kus on näha õige mitu pead.


Eks selle anarhia sees kitsekasvatuse seisukohalt teevad rõõmsaks kaks asja. Meie talled on suured ja tugevad, eriti suur on muidugi Mürakas, see 2. märtsil sündinud poiss on juba vaat, et emade mõõtu kahekuuselt. Teine asi, mis näitab, et oleme õigel teel, on see, et teise lüpsi Kira annab üle viie liitri piima päevas.


Kira on põhimõtte mutt ning oma kahele tütrele tissi ei anna. Eks Kira õde Sonja on sama piimakogusega kõrgliiga tegelane ja Mamma Frau on rohkem amatöör. Aga eks piimakogustest, rasvaprotsentidest ja muudest kitsekasvatuse parameetritest kirjutame teinekord, kui on pilt selgem ja talled enam ühegi ema alt ei joo. Kitsekasvatus pole sport, kuid omad positiivsed eesmärgid ja võidud peavad ka kitsekasvatuses olema.


Bastiani saabumine Andri-Peedo talust


Et meil sugupuud ei kattuks ning sügisel oleks igale tüdrukule poiss võtta, siis sel nädalal saabus meile Bastian. Nägime oma silmaga ära ka Missos valmiva kitsede suurlauda, põnev värk. Igatahes Bastian tuli meiega kaasa ja läks praegu tallede juurde elama. Hummelsi ja Curry juurde läheb ta vast ca kolme nädala pärast, niikaua sirgub noormees veel. Nimi Bastian on väga kindla viitega, eks paljud teavad, kes on spordis Bastian.


Suveköögi ehitus algab lammutusega

Suveköök peab juuli alguseks valmis olema, sellest rääkisin ka raadiointervjuus Taavi Libega. Igatahes kõigepealt on vaja keldri pealt ära lammutada vana eterniitkatusealune ning sellega saame ise hakkama.


Aga, kui tuua katusele lõunavõileivad, siis võib juhtuda, et vanade laudade vahele võib kinni jääda, kui käed on kinni.



Igatahes Annale loomasõpru ja uudistamist jätkub.




Metsik päevaraamat

Aga loomulikult ootame, et tahaksid endale "Metsikut päevaraamatut", loe lähemalt siit ja kirjuta julgesti martkase@gmail.com


Esimene trükk raamatuid sai aprilli keskel Tartu trükikojas meie minibussi laaditud ning sõitis koju ning läkitame neid hea meelega lugejatele pakiautomaati. Annale raamatute lugemine meeldib ning see raamat on paslik lugemine pea igaühele.

METSIK PÄEVARAAMAT

Saime oma selle aasta alguse suurprojekti raamatu "Metsik päevaraamat" valmis. Aprilli keskel jõudsid raamatud trükikojast koju ning edasi loe kodulehe alamlehelt metsikelu.ee/raamat


Kitsetalled 2017

Kõigepealt faktid. Vahemikus 2. märts kuni 13. märts poegisid meie kaheksast tiinest kitsest seitse. Mona on viimane ja hapupiimane, tal seisab poegimine ees nähtavasti nädala jooksul. Seitsmel kitsel sündis kokku 12 talle, kellest 7 on tüdrukud ja 5 on poisid. Hummelsi pruudid on kõik poeginud ning tema skoor on päris uhke - 7 tüdrukut ja 4 poissi. Uhke sellepärast, et räägitakse, et tõenäosus poiste sündimiseks on kitsedel 60+%. Aga Hummelsil on sel aastal vastupidi. Samuti on seekord hästi tugevalt lastesse kandunud Hummelsi nudipea, enamus Hummelsi nii poegi kui tütreid on ka nudipead. Curry pruta Inka tõi ilmale ühe vahva poisi ning Curry pruta Monn annab siis poegimisega varsti teada, et mis tal on. Kõik talled on terved ja tugevad.

NB! Kõik poisid on müügis. Kel on konkreetsem huvi, siis palun kirjutada kaseteele ät gmail.com või helistada Teelele 56 673 357. Kõik poisid on head paberitega naistemehed. Kel huvi sugupuude ja emade piimaanni/udarakuju vastu, siis kontakteeruge ja räägime täpsemalt.

NB! NB! Meilt on viimastel kuudel mitmed kitsekasvatajad küsinud kitsetüdrukuid, aga sel aastal me veel jätame kõik meil sündinud neiud oma karja täienduseks. Aga, mis järgmisel aastal teeme, see on veel lahtine.

Siin siis tallede näokontrollid ning kronoloogiana ülevaade poegimistest. Tüdrukutele on ka nimed pandud, loomulikult inspireeritud teleseriaalidest - saksa seriaalist "Kirgede torm" ning inglise seriaalist "Downton Abbey". Poistel on hüüdnimed, päris nimed saavad neile panna uued peremehed.

Neljapäev 2. märts: Ethel ja "Mürakas Milner" - ristandid:  62,5% tüüring, 25% angolo-nuubian NB! Mürakas uue kodu jaoks broneeritud!



Hooaja avas üks Kolmikutest, kes kõrvallaudakeses tõi vaikselt ilmale suure poisi ja krapsaka tüdruku.




Vahepalana tasub märkimist see, et kitsed hakkavad meil poegima üldjuhul siis, kui keegi on puu otsas. Eelmine aasta alustas Mamma Frau siis, kui Mart lõikas õunapuid, sel aastal paigaldasid arboristid suurele pärnale trosse maja kõrvale. See on väga tähtis pärn ning nüüd on turvatud, et ta kestab veel kaua ja majale peale ei kuku ka suurema tormiga.




Pühapäev 5. märts: Birte ja Popi - tõug 100% tüüring



Sonja, see meie kõige suurema piimaanniga kits, tõi ilmale kaks krapsakat tüdrukut. Õekesed hakkasid kohe ringi toimetama ja tänaseks on juba päris kõvasti kasvanud.




Teisipäev 7. märts: Emma ja "David" - ristandid: 62,5% tüüring, 25% angolo-nuubian






Kolmikutest teine, hüüdnimega "sõber" tõi vaikselt, rahulikult ilmale huvitavat värvi valge krapsaka tüdruku ning poisi, kes sai hüüdnime inglise legendaarse väravavahi David Seamani järgi. Angolo-nuubian on ju inglise päritolu kitsetõug.



Neljapäev 9. märts: Saskia ja "Klopp2" - tõug 100% tüüring NB! Klopp2 uue kodu jaoks broneeritud!



Kui Teele, Anna ja vanaema Lull olid Tartus ujutamistunnis, siis otsustas konkreetse iseloomuga Kira piraka poisi ja tüdruku siia ilma tuua. Kui eelmine aasta Kira ei tahtnud pojast midagi teada, siis see aasta läks paremini. Kira hoolib kenasti oma lastest ja lasi nad ka esimestel päevadel kenasti nisade otsa sööma, kuid edaspidi on Saskia vennaga saanud päevas ca liiter väljalüpstud piima näkku lutipudelist, sest kui Kira midagi ei soovi teha, siis ta ei tee.

Muidugi lutipudelist laste jootmise ajal on Kiral vaja jootjat aktiivselt töödelda keelega. Elu loomade keskel on nali ikka ka.


Vahemärkusena olgu öeldud, et lutiämbritele läheme nüüd ükspäev üle, seni oleme lasknud emade alt maiustada talledel, aga nüüd võivad "väikesed šakaalid" hakata nisasid veriseks hammustama, see ei ole hea.





Laupäev 11. märts: Mary ja "Rooney" - ristandid: 62,5% tüüring, 25% angolo-nuubian 
NB! Rooney uue kodu jaoks broneeritud!


Sel laupäevasel päeval tegi Mart viimase Peipsi kalastusretke sel aastal ning võttis sõnumina telefoni teel vastu teated lausa kahe kitse poegimisest.



Kolmandast Kolmikust vupsasid välja kirjud talled, kellest mõlemad on toredad ja seltskondlikud. See Kolmas Kolmik oli eelnevalt hästi arg ning kartis inimest ja teisi kitsi, siis pärast laste eest hoolitsema hakkamist on tegu mõistliku emaga. Esimese kutse peale tuleb lüpsiruumi ning läheb ka tagasi oma kohale. Kuulab ja ei karda enam.


Laupäev 11. märts: Klaara - tõug 100% tüüring


Samal päeval sündis ka Klaara, Mamma Frau teine lend. Kui esimene Mamma tütar Mona on isa Hummelsi nägu ning isa energiahüpetega, siis Klaara on pigem emasse - Suurema kondiga ning kehast veidi kange. Aga loomulikult see emalik lähedus, mis Mamma oma tütardele annab on suhteliselt kirjeldamatu. Suur ja ülevoolav ülehoolitsus.




Aga jah, Mamma kullamuna tütreke Mona võiks lisaks isa Hummelsi naeratusele nüüd kõhust ka talle(d) välja anda meile.



Esmaspäev 13. märts: Franz - ristand: 50% tüüring, 37,5% angolo-nuubian 
NB! Franz uue kodu jaoks broneeritud!



Inka, see meie must tüüring tõi ilmale koostöös Curryga väga huvitava välimusega poisi. Tõmbab tähelepanu ning on aktiivne vend. Kuna sündis saksa naisest, siis sai hüüdnime saksa ühe kuulsama jalgpalluri ja jalgpalliotsustaja Beckenbaueri eesnime järgi.

Kitsetalled möllavad ja naudivad elurõõmu.



Need on vahvad päevad. Meie ehitame juustukööki ning teeme samal ajal veel päris mitut suurprojekti. Viimase nelja aasta päevikust on valmimas raamat nimega "Metsik päevaraamat" ning see saab valmis vast ca kuu aja pärast. Ühesõnaga, kuulete sellest kindlasti ning olete palutud kõik lugema.


Tegudeni!

Ja igatahes on meil peres sirgumas veel üks aktiivne lugude jutustaja.

Kuidas viie päevaga ilm muutus, muidu teeme puid ja luurame rebast

Elu on tärkav. Anna kasvab ja kitsede kõhud ka kasvavad, märtsi alguses on oodata suuremat kogust tallesid. Talv on olnud kena, lund küll vähe, aga ilmad on olnud kenad ning härmatis on andnud meile talvevõlumaa.



Aga kõik muutub tihti kiiresti. Siin on nüüd võrdluseks kaks fotot, ühe tegi Teele 10. veebruaril ja teise 15. veebruaril. Kõik muutub kiiresti.



Tiined kitsed peesitavad



Kitsed on uimased ning käivad ringi nagu hajameelsed multikategelased. Ootavad oksi ning seda, et lakast kukuks kuiva heina alla. Katsume neid võimalikult vähe häirida.



Kasvavad ka tiigiäärsed tupsud. Hundinuiade tipud on sama pehmed nagu kohevad kitsed.



Muidugi Hummels vaatab kogu aeg pealt, et mis värk hoovi peal on.


Sikupoisid Curry ja Hummels on rõõmsameelsed ja head poisid. Neid ootab ees õige pea õueaedikusse kolimine, et sünnitusosakonnale ruumi teha. Poiste õuepesa saigi ükskpäev sõnnikust puhtaks visatud.


Kukk ja kanad paterdavad

Kukk on hoos ning kanadega käib hoovi peal ringi. Külma ja lumega ei taha nad õue tulla, aga nüüd palja maapinnaga on kohe hoovi peal jalutamas. Peale lõunat hakkavad kambakesi ootama igapäev, et millal juba saab kell neli, et süüa saada.


Juhtus selline lugu, et paar kana on meil veits sotsiaalselt närviliselt ja üks neist jäi paar nädalat tagasi ööseks õue. Minu viga, et õhtul üle ei lugenud kanu ning siis see kana ei tulnud ka lauda ukse juurde ning kahjuks mõni võõras koer murdis kana öösel maha.


Miks kahtlustame võõraid koeri on sellepärast, et kanaga oli tuuseldatud ning kana jäetud heinamaa algusesse vedelema. Kurb lugu. Aga nüüd loen igal õhtul kanad üle.

Ka rebane luusib ringi

Teele märkas eile karjamaal üht sabatutti vilksamas, siin järgmisel fotol taga keskel allee lähedal.


Lähemalt vaadates selgus, et ahhaa rebane püüab hiiri.


Koerad loomulikult ei pane esimese hooga märkamagi. Aga tundub, et see rebane on meie karjamaal ringi luusinud juba üksjagu kaua, sest käpajälgi ja kakat oleme silmanud juba mõnda aega. Õnneks mitte hoovi peal. Loodame, et nii ka jääb.

Mets


Metsas on praegu väga kena ning õdus. Oma talveilu annuse oleme kätte saanud. Samuti olen nüüdseks metsa äärde toonud metsakuivad plita- ja saunapuud ning katki löödud. Edwardiga toon täna puud koju ära ka.




Loomulikult koertele meeldib jääd lammutada. Milline seltskondlik tegevus selle asemel, et rebast püüda.



Ja kõige tähtsam on ikka korralikult süüa. Ka Anna hakkas võtma emapiima kõrvale väikeseid lisaampse, mida on sügisel talle sügavkülma varutud.


Kevadel on vaja ringi jalutada ja naeratada, sest siis tuleb soe mõnus märts ja aprill.

Aasta algab uute plaanidega

Jaanuaris on meil selles suhtes rahulikum, et kitsed on kinni ehk piima ei anna. Aga tohkeldamist on loomulikult küllaga. Algasid väikesed ehitustegevuste ettevalmistused nii toas kui hoovil.

Õues on õrnade miinuskraadidega hea liikuda ja tohkeldada. Teele on Annaga toas olnud viimastel kuudel päris palju, siis Teelel on väikesed energiaülejäägid ja nii polegi kanade sisemaja sitast puhastamine olnud kunagi nõnda lõbus töö.


Uue väliköögi plaan


Samuti alustas energia ülejääkide tõttu Teele keset hoovi paikneva keldri pealse likvideerimist. Kunagi peaks siia valmima väliköök. Aga alustada tuleb kõigepealt loomulikult lõhkumisest. Teele nägi aastaid tagasi unes, et eterniit võeti muinsuskaitse alla, kuna kõik hakkavad vana etrniiti vahetama uuema ehitusmaterjali vastu.


Keldri pealse lahti katkumisel tuli ilmsiks mitu kihti elu. Tundub, et kõigepealt on keldri peale pandud kiht põhu-sita segu ja siis veel kihid põhku.


Selle kinni vajunud kihtide välja sikutamine on paras füüsiline trenn värskele emale. Lisaks andis see kihi lõkkesse viskamine võimaluse ilusaks talviseks jaanituleks.




Mart oli sellel ajal kalal Peipsil ahvenaid välja sikutamas ja Anna magas. Kukk oli muidugi kohal.


Katusaeluse alt tulid välja ka toredad asjad. Kallurauto, soomekelk, vana vankriraam, suusad jne. Selline tore nostalgiline vaatepilt ning nii mõnedki asjad lähevad uuesti kasutusse.



Juustutoa arenduse algus


Kui väliköök valmib ei tea millal, siis juustutuba/köök peab uue ilme ja sisustuse saama lähikuudel. Kõigepealt tuba tühjaks ja lihvima.




"Võta, võta arve endale ka, siis saad hiljem vaadata, kui kallis siin maailmas kõik on!" surus Valga Cramo väga soe vana juhataja mulle arvet/tšekki peale, kui põrandalihvija tagasi viisin.

Lihvisin kaks päeva juustutoa põrandat, arvasin, et vana laki maha võtmine läheb ca 2 tundi, läks ca 2 päeva, alguses 40 liivapaberiga lihvija all ja siis 120 liivapaberiga libedamaks ja siis Teele hõõrus õhtul õli esimese kihi peale. Lihvid põranda kenasti valgeks ning kohe teeme ka tumedamaks, selline see elu on.



Hummelsi töökus



Hummels teeb loomulikult ka kogu aeg tööd. Kui kedagi ligidal pole, siis meeldib tal süveneda enesearengusse. Selleks pole mitte mingit paremat lahendust, kui suua ukse küljes oleval vanal tabalukk õhku visata ning siis lasta endale vastu pead kukkuda. Nii umbes sada või rohkem korda järjest. On see vast lõbus mäng.


Ahjaa, lauda ja kuuri vahel läbi lüpsiruumi on olemas ka nüüd väike luuk, aga see läheb kasutusse alates märtsist, et lüpsil ära käinud kitsed saaksid liikuda teise ruumi ja teised kitsed saaksid segamatult lüpsma tulla. Praegu uudistavad sellest poisid: "Tere, tere, teise lauda rahvas!"


Lüpsiruumist põhilauta on nüüd ka uus uks ning ruumist kanade õhtu sööki võttes on kõik uksel reas.


Soojuse lõhn


Kitsed on keskelt juba suhteliselt paksud, poegimiseni jäänud on veel ca 40 päeva. Kitsed lähevad rasedusega näost turri. Täpselt sama lugu nagu eelmisel aastal.




Kanadega on nii, et jalad neil endal külmetavad väljas lumega, aga toas ei taha ka olla. Nii nad siis kükitavad ühe jala peal keset õue. No ja kui lakast heina tuuakse, ega siis need on kohal. Põhitegelased.




Ja kui päike paistab ja lakast heina alla viskad on suve tunne. Mõnus!



Kalde tuusakese elu


Anna on siuke tore tuusake. Räägib oma keeles palju ning naerab ja itsitab ning on suhteliselt lõbus laps. Hakkasime talle lugema paksemat raamatut, sest mis ta neid titekaid ikka kuulab. Paksemad raamatud meeldivad Annale väga, ainult ettelugeja võib ise suhteliselt kiiresti uimaseks jääda.


Ka loomadega paistab Annal täitsa sobivat. Vanem koer Miia on tal suur mängukaaslane, Puntsel kardab Annat veel. Hummels muidugi on valmis kõigile esinema alati. Sama tore on ka meie teine sikupoiss Curry.


On ilusad kevadeootust täis õrnalt külmad päevad.




LOOMAD JA LINNUD NAUDIVAD

Külmad päevad on õdusad ja mõnusad. Teeme üle päeva sauna, sööme ohtralt küüslauku, paneme puid riita ning loeme raamatuid.

Lastelaager käis külas


Jaanuari alguses käis meil külas kitsi, kanu ja koeri vaatamas noorte- ja lastelaager. Kaasas olid lastel tükeldatud porgandid ja kapsad. Juurviljamaiused aitavad kitsed ja lapsed kiiresti üheks pundiks luua. Ka kitsepoistele on aia tagant päris võimas tunne värsket suhu pista. Hummelsi suu töötab justkui köögiviljakombain.


Leevikese suur päästmine

Mart käis suures linnas paar päeva asjatamas, Teele oli loomade ja Annaga kodus ning pajatab neist päevadest seiklusliku loo:

Istusin köögis ja toimetasin ja vahtisin aknast puuikebanat, mille peal on meil siis linnutoit ja vaatasin, et ainult erinevat sorti tihased ja puukoristajad, aga keda pole, pole leevikest. Aga eelmine aasta oli. Aga eelmine aasta oli ka tegelikult niimoodi, et kui oli soe, siis olidki ainult tihased ja puukoristajad. Kui aga külmaks läks, siis tulid igasugused põnevad linnud kohale ja nüüd, kui Mart ära oli, siis oli täpselt sama lugu, läks korraga külmaks ja vaatan juustuköögi toa aknast välja, vaatan, et täitsa lõpp, leevike paistab! Esialgu ei olnud ta üldse söömispuu juures, vaid ta oli kaugemal tee peal midagi nokkimas. Hullult ilus suur priske leevike.

Tulen siis juustuköögist tagasi kööki ja äkki kuulen mats käib! Seda matsu olin linnas kuulnud, et teadsin, et no nii, nüüd on mingi jama ja lähen vaatan, et seesama leevike on akna all pikali maas ja täisa läbi omadega. Ta on akna vastu lennanud. Esialgu siis passisin, et kas ta nüüd ajab ennast püsti ja hakkab edasi tatsama, ei ajanud ja mina mõtlesin, et õues on nii külm, et kõik, mina lähen päästan ära selle leevikese!




Võtsin kasti ja panin põhku ja panin kasti leevikesega koridori trepi peale ja panin talle kristallvaagnaga vett ja siis käisin luuramas kogu aeg loomulikult, aga esialgu ta lihtsalt kükitas, silmad olid kinni ja värises, vahepeal tegi silma lahti ja piilus ka, ühesõnaga, ma mõtlesin, et kuna ta on siuke suur paks lind, et ei saa temaga midagi halba juhtuda, kui sooja võtan ta, et saab soojas taastuda.


Lõpuks oli nii, et palun väga trepi peal tema seisab ja vahib ringi. Temal kõik hästi, ma käisin muidugi päris kaua vaatamas ja muretsemas, aga lõpuks ajas ta ennast püsti ja lendas trepist teisele korrusele. Ja siis oligi nii, et kõik, nüüd uksest välja! Püüdsin teisel korrusel leevikese kinni ja võtsin kätte, läksin õue ja kujutad ette, ei lähe ära, istub käe peal, temal nii mõnus soe ja tema ära ei lenda, hullult ilus päikeseline ilm oli ja lõpuks panin ta jõulupärja peale ja siis hüppas pumps, pumps ja lendas minema.


Kui ülevalt kukub heina


Praeguseks on kitsed kinni ehk kuni märtsikuise poegimiseni kitsed piima ei anna. Mugistavad heina ja oksi ning lähevad järjest paksemaks. Ka külmadel päevadel ei teinud teist nägugi - suu ju matsub ning karvkate on seljas paks. Elu on mõnus.



Talv ja sügis vahelduvad ning elame lihtsalt

Jah, paar korda on sel aastal juba kogu lumi ära sulanud ja siis uuesti maha sadanud ja siis jälle ära sulanud ja siis uuesti maha sadanud. Niimoodi see Eesti ilm ringleb ningi meie vaikselt liigume jõuludele vastu. Kitsed hakkavad kinni jääma, see tähendab, et detsembri keskel saab läbi meie esimene piimahooaeg, et siis märtsi algusest koos tallede sünniga uuesti alati. Igatahes nii nooremad kui vanemad kitsed tunnevad end hästi. Mokad on kitsedele vaigust rasvased, sest pistavad kuusekoort.








Ei saaks öelda, et väga kehvasti tunneks end ka meie koerad, kes käisid vahepeal pealinnas juuksuris ning nüüd nudipeadena lõhveradavad õnnelikult ringi. Puntsel pistab muidu jääd põske nagu miski jääelukas.







Samamoodi ikka samamoodi asjalikult jätkab ka senjoor kukk oma prouadega.




#kaldetalu juustumeistrid ja laat

Kohaliku elu nimel käisime oma viie juustukeraga Lüllemäe jõululaadal. Eks enne iga laata peab toimuma ka promopildistamine, mis loomulikult oli väga lõbus.




Laadal oli suur vaatamisväärsus loomulikult ka Anna Kase. Meie viis juustukera leidsid kiiresti uue omaniku ning ringi liikus ka multifunktsionaalne laadamuusik ehk ühemehebänd.





Aga muidu ikka sööme värvilsi porgandeid ja korra oleme juba ka piparkooke teinud.



Pole see pime aeg nii õudne midagi, pigem isegi vastupidi lööb hinge soojaks need loojangud, kui päike on väljas.


Ja ka linnud saavad sihvkasid. Ikka kena köögiaknast vaadata. See sihvkad on loomulikult enda kasvatatud päevalilledest ja nagu näha, siis ka mõni kana on nende peale maias.



KUIDAS MA HOMMIKUL ÄRKASIN

Kui mina ja Mart mõlemad kodus oleme, siis üldjuhul käib lüpsmas Mart. Kuidagi on nii kujunenud. Kuna aga Mardil juhtus õnnetus ja üks käsi vajab puhkust, võtsin lüpsmise üle. Kui Mart on hommiku inimene, siis mina nii entusiastlikult hommikul kell 5.30 pigem ei ärkaks. Mart on sellest minu hommiku/õhtu sisemisest vastuolust vist aru saanud ja on nõus sellega, et Frau juurde minek hilineb 45 minutit. Mulle serveeritakse hommikukohv, mida naudin peaaegu silmad kinni. Siis panen mitu kihti riideid selga ja minek.

Kui ma toauksest olen õue astunud ja trepil seisan, siis on tegelikult see meeletu uni juba seljatatud. Ma olen hommikuti pigem aeglane ja seetõttu ma kõigepealt seisan trepi peal ja vaatan lauda poole. Ei liigu. Hingan külma õhku sisse ja passin. Praegu on hommikul pime. Vahel on tähed. Vahel ei ole. Mõnikord on kuu näha. Täna ei olnud. Laudast on kuulda kanade koogutamist. Kohati kukk annab endast märku. See trepil seisatamine on mõnus hetk, millest alates kogu protsess võtab väga mõnusa vungi üles ja teen asju väga hea meelega.


Igal talitajal on ka oma eripärad ja lähenemised asjale. Minuga saab iga hommik lauta kaasa väike Punn. Kuuldes, et ma köögis riidesse panen väriseb ja niuksub ta juba rõõmust koridoris. Tema kanad!


Kuna õues on külmaks läinud, peab loomade veed toast tooma. Selle tarvis on meil kaks kastekannu, mille panen toas sooja vett täis. Kitsedele meeldib meeletult soe, puhas vesi. Olen tähele pannud, et meie 28 kana ja kukk suudavad ära juua päevas sama palju vett kui 8 kitse. Seega üks kastekann kitsedele ja teine kanadele.



Kui ma lauta jõuan siis tervitab mind esimesena Frau. Kuna ma tulen veidi hiljem kui Mart, siis mind juba oodatakse. Samas tuju paistab olevat hea. Mulle tundub, et see veidi hilisem tulemine tegelikult meeldib Fraule. Siiski peab Frau veel veidi ootama, kuna kõigepealt talitan ma kanad ära.

Kanad on "hommikuinimesed". Nad on juba ammu end ukse juurde rivistanud. Kui hommiku krõbukaga nende boksi sisenen, on päris raske kõndida nii, pean vaatama, et kellelegi peale ei astuks. Ettevaatlikult, sulelised ümber jalgade liigun söögiga nende toidunõude poole. Mõni hilisem ärkaja, kes veel õrre peal virgumas muidugi kasutab olukorda ära ja lendab otse õrrelt käes olevasse kaussi. Siis tuleb võidelda selle eest, et lendav nahaal käes olevat ämbrit ümber ei ajaks.




Selleks ajaks, kui ma toiduga kanalasse jõuan on esimesed munad pesas. Enamus ootab aga munemist. Nüüd on aga juba Frau ka suhteliselt lüpsiootel. Ta oootab juba lüpsiruumi uksetaga.


Panen munad kanamaja peale ja lähen Frauga lüspiruumi. Lüps ei ole meie jaoks ainult piima kättesaamise koht. See on ka võimalus suhelda personaalselt loomaga ilma, et keegi teine loom segaks. Minujaoks on see ka aeg, kus saan ühte looma täpsemalt vaadelda tervise seisukohast. Kuidas on sõrgade, udarate olukord. Üldine toonus, karvaseisund, söögiisu, tuju. Kas on mingeid lööveid, marrastusi jne. See on oluline aeg selleks, et olla kursis karja tervisega. Lüpsipingil seistes saavad loomad sööki-maiust ja see annab võimaluse rahulikuks jälgimiseks. Loomulikult patsutan ja kallistan ka neid. Nüüd on lõplikult unustatud see hommikune raske ärkamine. Ja kui iga ärkamise juures olen mõelnud, et pärast lüpsi lähen uuesti magama siis selleks hetkeks olen kindel, et ma ei lähe kindlasti pärast lüpsi magama. Siiski, ei tohi nüüd liiga mõtesse oma une üle vajuda, lüpsta tuleb. Kui liiga kaua venitada siis mamma Frau võib saada pahuraks ja siis ta hakkab sarvedega vehkima. Õnneks on ta nii aeglane, et justkui aegluubis saab vaadata kuidas pea juhib sarvi alt ülespoole sinu suunas. Sul on piisavalt aega eest ära minna.


Lüpsile minemise järjekord on kitsedel suhteliselt paigas. Kui esimene peab kindlasti Frau olema, siis järgmiseks tulijaks on aja jooksul kujunenud Kira. Ta võtab asja rahulikult ja teeb hommikusi protseduure. Sööb heina ja vahele sügab jalgu. Kui Frau väljub lüpsiruumist, siis on ta koheselt platsis. Kolmandaks jääb meie piima superstaar Sonja!

Kogu selle aja on Puntsel laudas, kanamaja all olnud. Kui kanad oma söögi kätte said siis nende liikumine aktiviseerus ja see pakub Punnile tohutut huvi. Siblivad kanakesed naelutavad Puntsli tähelepanu ja ta unustab isegi tema kõrvale pugenud "kolmikute" kartmise. Tema kanad!


Kui ma laudast tagasi jõuan, siis on läinud valgemaks. Juba on natukene näha puude siluette. Päev võib alata!


Viimased ca kolm kuud olen Anna tõttu saanud oluliselt vähem õues liikuda kui tavaliselt. Seetõttu on see igapäevaste tegemiste sundvahetus väga mõnus ja vaheldust pakkuv. Kui tuppa jõuan on Anna ärganud ja käimas on isa-beebi hetked. Hakkame kõik koos hommikust sööma!


Õdusad talvised õhtud

Talv hakkas peale järsku ja otsustavalt. See kõik on väga tore, sest õues on valge ning lumi loob positiivse meeleolu. Teeme rohkem tubaseid tegevusi ning ka kitsed ja kanad pistavad pea õue vaid mõneks tunniks keset päeva.


Kuused laudas




Varsti on jõulud ning inspireerituna selles langetame regulaarselt mõned vana kuuseheki kuused, mis jäävad ette ning viime need lauta mugistada.



See on suur delikatess ning kuusetipp süüakse kiiresti rootsuks.


Paku vinnamine




Üks moodne sisekujunduse element on puupakk ja kui mootorsaag sai juba käima tõmmatud, siis paar suurt koju vinnatud kasepakku sai enam vähem sirgeks saetud ning jõuga tuppa vinnatud. Tuppa pakud said, aga teisele korrusele vinnamiseks jäi jõudu väheks, kuivavad pliidi kõrval kergemaks ja siis saavad ka need pakud ülesse.


Aga talv on loomulikult ka möll. Suur möll.




Kangastelgede uuesti püsti paneku algus



Küll aga said teisele korrusele mõni aega tagasi kangastelgede jupid. Vanaemale väga meeldis vaipu valmistada ja kangasteljed olid lahtivõetult kenasti sauna eesruumis ca kümme aastat ning nüüd on nii, et millalgi paneme need kangasteljed kokku ning katsume vaikselt nokitsema hakata nendega. Elame, näeme, mis välja tuleb.





Õdusad õhtud ja kodukulinaaria


Kodukulinaaria üks oluline sündmus on see, et tegime kõva kitsejuustu ja muidu tuli täitsa hea, ainult veits kaua hoidsime soolvees, et tuli veits soolane, aga näiteks pitsa peale sobib siuke juust ikka väga hästi.



Oligi siis nii, et odrajahust sai improviseeritud pitsapõhi, ämma letšo leidis kasutust ja lisasime sibulaga praetud hakkliha ning kõige peale kitsejuustu. Pitsa valmis suures ahjus süte peal ja ütleme nii, et kiirelt me selle kahekesi nahka pistsime.


Ja loomulikult käivad õdusate õhtute juurde ka keeks ja tee.



Anna Kase käis vanaema juubelil


Vahepeal sai vanaema Lull 70 ning Anna Kase käis Viimsis Jussika pubis peol. Oli vahva pidu ning Anna Kase on siuke seltskonnalõvi, et kui tema tahab magada, siis ei sega teda ka kardina taga mürgeldav bänd. Anna Kase oli muidugi ka väike juubel, juba kaks kuud ringi mürgeldatud.




Aga igapäevaselt Anna Kase võtab loomulikult ka meie õdusatest õhtutest osa ning on iga päev järjest ärksma, tahab, et temaga räägitakse ning tundub, et eriti meeldivad talle jutud meie loomadest.




Puukuurist sai kitselaudake

Septembri ja oktoobri suurprojekt oli kitsede pinna laiendamine. Lauda kõrval oli vana puukuur, mis oli suures osas koli ja rämpsu täis. Kui asjad välja said, siis tuli ruum soojustada maja ehitusest üle jäänud materjaliga. Samuti tuli teha laudakese ette ka välisaedik ja söödaküna.

Porgandivõtt ning põllu hooaja lõpetamine



Aga porgandi võtsime ka ülesse. Porgand tahtis sel aastal kaua kasvada, siis kasvas suureks ka. Eriti priskeks tõmbasid kollased porgandid. Porgandi võtmise juures olid ametis loomulikult ka koerad. Pole mitte midagi paremat kui varastatud porgandi maitse.



Loomulikult ei ütle porgandi cigarillo ampsamisest ära ka Mamma Frau ja teised kitsed.



Üldiselt sai selleks hooajaks põllumaa lukku pandud. Uus hooaeg küüslaugu mahapanemisega alustatud ka, aga enam põllult sel aastal miskit võtta ei ole.


Kitselaudakese sisetööde lõpetamine


Panen kohe alguseks paar enne ja pärast vaadet, et milline nägi ruum välja sisetööde käigus ning siis, kui heina sisse tõime. Metsik ruumi ümbersünd see päris ei olnud, kuid ruum muutus päris soojaks ja õdusaks.






Kitselaudakese välistööd


Muidugi tuli kitsedele rajada ka aediku hoovipealne õueosa. Selleks sai edwardiga metsast ära toodud paar langenud kuuske, millest ühe tipu said kitsed maiustamiseks.


Ega see õuetöö muud polegi, kui postid niivõrd kõvasti ja sirgelt maasse kui võimalik. Postide külge siis servamata lauad aedikuks. Kui seda kõike tegin, siis loomulikult lauda tara tagant oli mul abis kogu aeg abimees Hummels.



Välisaediku söödaküna jaoks sai keldripealselt eterniite lahti kangutatud. See keldripealne läheb järgmisel aastal likvideerimisele, seega ettevaatav taaskasutus.



Juhtus nii, et sel ajal kui Mart õrnalt eterniite eemaldas, siis Puntsel oli ähmi täis ning koos Teelega leidsid keldripealselt kaks sooja kana muna. Pesade tegemise teema vastavalt inimeste tegevusele.


Kanade karjatamisega peab Punn kogu ametis olema, kanad teevad heinamaal ringe.



Välisaedikuks tõime natuke materjali saekaatrist, aga kus võimalik, siis teeme ikka taaskasutust. Naelte väljakangutamine on ka seltskondlik töö. Koos abimeestega sai välisaedikuga tehtud korralik lõpuspurt.





Loomade vedamine ja aediku avamine



Kui aed valmis laudakese ees, siis poiste aedikust tuli kõigepealt transportida kohale Curry.


Kui poiss kohal, siis Inkale ja Monale järgi ja Monn oli siuke vahva positiivne preili, et tema tuli ise, teda juba pole vaja süles tassida.







Pärast seda, kui loomad said uude aedikusse, toimus loomulikult ka traditsiooniline aediku avamine lastešampuse pauguga. Uus soe laudake on väärt ruumitäiendus. Ehitusobjektide avamine peab alati olema sündmus.



Sügis on meeldivalt kuiv olnud ning Anna Kase samuti tšillib kenasti õues.


Samuti oleme leidnud hetke katsetada kõva kitsejuustu valmistamist. Aga sellest juba teine kord, kui lisaks soolamisele on kerakesed vahatatult ka laagerdunud.






KOLMIKUD, SOOJA RUUMI EHITUS, SUGUMÖLL

Sügisel on tuuled ning lehed lendlevad ringi, aga meie ehitame, kasvame ning sõbrustame.


Kolmikud saabusid


Juba paar nädalat elavad meie juures Kolmikud. Nii kutsume oma kolme uut noorkitse, kes on pärit Üvasti talust. Liiguvad koos ning veel ei ole inimesega nõnda harjunud, et sülle roniks nagu meie kohalikud ärahellitatud karvikud. Kui Kolmikud saabusid, siis nad kirjutati koheselt sisse Mamma Frau kursustele ehk Frau hakkas nendega päevad läbi tegelema, suunama, et kuhu nad astuvad ja millal võivad lauta tulla jne.


Alguses tundus, et Frau poriseb ja ülbab Kolmikutega ainult, aga kui nüüd Kolmikud laudas söödasõime all Frau kaisus maguvad, siis selge on see, et Frau on õnnelik, et ta saab kellegagi tegeleda.



Kolmikud hakkavad piima andma järgmisel kevadel peale esmapoegimist nagu ka meie talled Inka ja Mona.




Uue laudaruumi ehitus



Vana puurkuuri tassisime siis mõnda aega tagasi kolast tühjaks ning nüüd oleme ehitanud seda puukuuri käepäraste vahenditega soojemaks. Seinad said nüüd valmis ehk puulaudist tihendatud, sinna peale seestpoolt jääkvineer, jääkvill ning vanad kapiuksed või OSB plaat. Ruum on nüüd päris soe, natuke veel tihendada ka katust ning õueaediku osa ka teha ning siis saavad ka poisid päris sügaval talvel jaanuaris, veebruaris soojas olla. Samuti saame seda lisaruumi kasutada kevadel poegimistel ajal soojema ruumina.


Ehitada aitab suure kirega loomulikult Puntsel. Tema ülesanne on kuurist vanu puujuppe õue peale laiali tassida. Teinekord on puujupp nii suur, et Punn peab manööverdama, et kuuri uksest üldse välja mahtuda. Töökas ja siiras koer.

Poisid ja tüdrukud


Ja siis äkki 3. oktoobril jõudiski kätte hetk, et peaks poisid ja tüdrukud kokku laskma. Tüdrukud kargasid nõnda palju üksteisele selga. Mõtlesime, et parem on aeg ära kasutada, kui oodata päris oktoobri lõpuni. Teatasin siis poistele sõnumi, et täna saate naistega kokku ja nagu näha, siis Hummels tegi siukeseid suuri silmi selle peale.


Oli see siis logistikaülesanne. Poisid kõigepealt eraldi aedikutesse ehk uks vahelt kinni ning siis Curry aedikusse kolisid Mona ja Inka sisse.


Siis tuli protsessi keerulisem osa, et Hummels tuli naistesse tuua ehk poiste aedikust vinnata Hummels lauta. Ega ta kuulab küll Mardi sõna, lihtsalt ta rihmast tuleb kõvasti kinni hoida.


Igatahes Hummels va sugutäkk aega ei raisanud vaid hakkas kohe naistega tegelema nagu meeshormoonide meistriklass.




Kõike seda jälgis ülevalt lakast kana. On üks kana, kellele meeldib mööda redelit üles ronida ja sealt alla vaadata.



Olukord Curry, Inka ja Mona juures on palju rahulikum. Nagu hästi kasvatatud lasteaed. Eks nüüd paari kuu pärast ultraheliga selgub kinnitus, et kas ja palju on kevadel tallesid oodata.



Anna uudistab maailma


Anna kasvab. Viskab sentimeetreid juurde ja on iga päevaga järjest rohkem ärkvel. Elab ellu sisse. Valvur Punn on muidugi kohe oma töökate käppadega lapse juures suur valvaja.


Päevad on aktiivsed ning nalja ja lugusid on meil siin kõvasti. Ka õunamahla tegime veel korra.


Ka juustu teeme pidevalt. Ka ahjus on nüüd üle päeva mõnusat suurte puude prõksumist. Aga samas saavad veel loomad ka ristikut matsutada.



Anna Kase sünd ja tohkeldused


29. augustil kell 10.24 laienes #kaldetalu koosseis. Tartus sündis Teele ja Mart Kase tütar Anna Kase. Tartu Ülikooli Kliinikumi prouad ja neiud kohtlesid meid väga hästi ning Anna Kase tundub end kodus tundvat mugavalt. Magab, sööb ja paar tundi päevas passib. Kõik õnnelikud ja tublid.


Vanast kuurist tuleb Curry, Mona, Inka häärber


Vahepeal vedasime sõnniku välja ning nüüd tegime ka vana kuuri kolast tühjaks. Õue peale kerkis suur asjade kuhi, mille nüüd ära sorteerime. Tööriistad ja väärtasjad lähevad garaaži, aga palju rämpsu läheb ka lõkkesse või prügisse. Asju ei saa inimesel liiga palju olla.



Muidugi siukese kola ringipaigutusele saab palju nalja ka, näiteks vana kapi tassimisest võib teha terve reportaaži.





Aga leidsime loomulikult ka igasuguseid vanu asju, millel on ajalooline väärtus.




Anna jalgrattad ja hipsteri jalgrattad

Ja tuli välja nii mõnigi väike jalgratas, mille Anna Kasele korda katsume teha.



Aga päevi ja sõite näinud vanad hipsterijalgrattad müüme maha. Need vajavad nokitsemist, aga nähtavasti saab kõigist asja. Kui sul on huvi nende rataste vastu, siis võta meiega ühendust, küsi täpsustavaid fotosid ja tee oma pakkumine. Kui läheb kaubaks, siis võime need sulle Tallinna või Tartu kohale ka tuua.



Kitsedele oksi ja maisi

Muidu kitsed söövad siis ikka värkset ristikut, kuiva heina ja metsast tulevad oksad.



Samuti oma metsikust maisipeenrast tuleb nüüd neile maisi. See on siuke kiire amps-karmauhh maius.







Ja Puntsel istub ikka tibude juures. Nädala pärast kolivad tibud kanadega kokku. Et hea sõber kukk saab veel prouasid juurde.



Elame kenasti omas rutiinis. Sügis tuleb kuivem ja rõõmus.



Augustisaak

Olid hullud vihmad ja palju pori. Õnneks nüüd on tõmmanud selgeks ja vast püsib nii. Tegutseme tohkeldades ning oma mõnusas rutiinis.


Lõke ja kitsede aedik


Kitsed saavad meil oksi ning oksade söömiseks ei ole nagu paremat süsteemi, et lõpuks pead need ikka ära põletama. Kitsed päris puitu ei söö, koort närivad küll. Kui oksad kuhjuvad liiga suureks, siis tuleb need aedikust välja tõsta ja põlema panna.



Ja kitsed oma aedikus nõgeseid jms ka ei söö, nii trimmerdan paar korda aastas platsi puhtaks ning siis saavad kitsed hullata.


Ja kui mina ronin ülesse laka peale, siis kitsed saadavad mind alati pilguga, sest nad teavad, et on võimalus, et ülevalt kukub vihtasid või kuiva heina.



Mänge leiutavad kitsed igapäevaselt. Näiteks võib olla õun tennispall, mida on hea edasi visata.


Aga loomulikult on kõige tähtsam mugistamine. Mamma Frau hoiab silma peal, et tütreke Mona ikkagi sööks.



Mona jalalihased hakkavad vaikselt meenutama olümpia tõstesportlaste figuuri. Samas pea on väike ning naeratus on ikka näol.



Curry elu koos direktoriga


Hummels on loomulikult õnnelik, et tal nüüd on õueaedikus kaaslane ja õueaedik on poole suurem kui varem. Aga loomulikult on Hummels väsimatu tüüp, kes kogu aeg tahab koerusi teha. Küll Curryt kõrvast sikutada, küll kamandada poissi, et nüüd läheme teise söödasõime juurde. Hummels on loomulikult armukade, kui keegi Curry rohkem pea alt sügamist saab või ainult Curryst tehakse pilti.




Vana puuriida lõpp ja #kukkonkohal


Kui lõke põles, siis oli vaja ära likvideerida üks vana puuriit, mis omadega läbi. Puuriida likvideerimise juures loomulikult on kohal kohe ka kukk oma kanadega.


Üleüldse, kus hoovi peal või aias midagi toimub, siis #kukkonkohal.





Puntsli uued tibud kasvavad


Teele tõi Tallinnast saabudes Äntust kaasa kuus uut tibu. Läksid õunapuuaeda elama kuuks nagu meil ikka tibud elavad ning loomulikult Puntsel vaatab neid päevad läbi. Kõik kordub.




Sibulavõtt




Kuivematel päevadel võtsime sibula ülesse. Saak normaalne, salatisibul väike, aga seda polnud aega ka rohida, see kasvas nagu kasvas.



Sibulavõtu võtsime ette loomulikult kogu kambaga. Ja kogu kambaga grillime ikka ka vortsikesi. Jätkugu ilmad ja teod.


Kambaehitus, rookie Curry, suured pallid heinamaal ja võimasin made in Russia

Uus sikupoiss kolis eile meie juurde elama. Aga selle eelnes see, et Hummelsi maja kõrvale tuli ehitada talle pesa.




Egas midagi, sõbrad tulid külla ning suured postid maasse ning igasugusest sota-pota lauast ja muust vedelevast materjalist sai pooleteist päevaga eeskojaga aedik valmis. Toimus siis ka väike avamine nagu ikka ehituste valmimisel on paslik teha ning lindilõikamise asemel sai Hummels uut aedikut inspekteerima.




Sikupoiss Curry tõug ja päritolu

Curry on 75% anglo-nubiani veresusega poiss, kelle tõime endale Üvasi talust. Tüüringi tõuliinid on hetkel Eesti meie jaoks otsas ning endal pole jaksu, rahakotti ja pealehakkamist, et väljamaalt uus poiss endale orgunnida ja tuua. Seega katsetame, et mis poisid ja tüdrukud tulevad välja, kui ristata kaks head tõugu. Ühesõnaga Mona ja Inka peika on Curry ning ootame põnevusega, mis sellest välja tuleb. Loodame palju tüdrukuid ja palju rasvast piimas.

Anglo-nubian on inglise päritolu tõug. Aga meil läks veits sassi ja panime ameeriklase järgi nime. Nimeks sai siis Curry, mis on inspireeritud Ameerika korvpallurist, hetkel parimast viskajast, Stephen Curryst. Loomulikult oli nime aluseks ka väline sarnasus.

Curry oma uues aedikus


Curry tõime Mooste kandist pühapäeval ära oma minibussiga ning alguses lasime Hummelsiga kokku. Hummels aga noh on kogu aeg nõnda kiima täis, et mõtles, et näe uus vahva tüdruk ning nii läks vaheuks kinni ning esialgu on iga mees oma aedikus.




Loomulikult suur loomasõber Puntsel oli Curryst väga huvitatud, Curry suhtus koera alguses suure ettevaatlikusega, ju ta polnud siukest elukat elus varem näinud.



Poiste aedikukompleks on tüdrukute õuealast näha ning siis kõik viiekesi tulid tüdrukud õhtul vaatama, et kes see uus seal siis nüüd hüüab. Mamma Frau väga haput nägu ei teinudki, ju kõlbab Curry tema Monale peikaks.






Suurte pallide tegemine


Kui me nädala eest ehitasime Curryle aedikut, siis meie kultuurkarjamaal tegid suured traktorid veistele ja hobustele kuivsilo. Meie karjamaa on meile endale liiga suur tükk veel, oma heina olime lakka sel aastal varakult ära varunud. Igatahes saime teada, et meie heinamaa on saagikuse osas väga hea, võib-olla Eesti tingimustes rohkemat tahta oleks patt. Võtsime sikupoistele prooviks ka ühe kuivsilo 300 kg palli, eks proovime, et mis näoga nad seda ca oktoobris söövad.


Igatahes oli pallide otsa Punnil tore varahommikul ronida ning udus klõpstata instagrammi ja facebooki laike.



Kuivkäimla tühjendamine



Kui see blogi algab postitusega, kus räägime sellest, et kuidas ise kuivkäimlat tühjendame, siis tänaseks on selge, et parem on lasta seda teha autol, sest nii ikka saab asja ilusti tühjaks ning hoiab kokku jõuvarusid. Käis siis Valgast kuivkäimla masin, mille lahingupaari iseloomustasin Facebookis nii:
Tellisime kuivkäimla tühjendamise auto Valgast ja eks kõik on elus saanud kogeda paarimeestest töömehi, kes kogu aeg omavahel võtavad või vaidlevad. Täna siis koosnes lahingupaar turskemast jõujuurikast ja vaiksemast vanamehest.
Jõujuurikas juhendab, vanamees roolis tagurdab. Jõujuurikas: "Tule, tule noh, tule noh otse tule...kuhu sa tuled enda arust, stopp!".
Ja siis jõujuurikas on toetanud suurt vooliktoru, millega tõmmati paak tühjaks ja siis lausub vanamehele käredalt selja taha: "Tõmba nüüd sega voolikut, tõmba, tõmba, üks kord tõmba veel nagu alati tuleb tõmmata."
Naasklid. Ja raha võttis enda kätte loomulikult vanamees. Ja tegelt nad ei mõelnud teineteisele halba, see ongi seltsimehelik töömeeste heasüdamlik suhtlusstiil.

Võimasina saabumine


Vahepeal saime kätte ka sellesuvise kingituse, milleks on võimasin. See vene päritolu masin hakkab valmistama väga head kohevat võid koorelahutajaga valmistatud koorest. Esimesed katsetused lehmapiimaga tehtud, tulemused on paljutõotavad. Mõne aja pärast on kitsepiimavõid ka veidi suuremas koguses ka teistele proovimiseks ning meie asjadest osa saamiseks ikka liitu saaduste listiga saates kiri martkase@gmail.com pealkirjaga #kaldetalu



Võimasin näeb välja paras monster ja kui tegime katsetused, siis panime ta algul ka koort liialt täis ning siis purskas masin koort välja nagu lendu tõusev kosmosesüstik külvaks sädemeid.

Aga muidu on valmis nii küüslaugud kui oad. Oad sisaldavad väga palju vitamiine, neid peab just värskelt pistma.



Igatahes tegutsemist on ka augustis palju ning tegutseme innuga. Eile õhtul muidugi tegime ka väikese grilliolemise.




Juulimöll

Meil pole ühes kuus kunagi käinud niipalju külalisi kui nüüd lõppevas juulis. Oli see vast vahva suvekuu. Erinevad pidustused ja kohtumised ehk palju meeldivat sagimist. Aga ennekõike ikka palju rõõmsaid loomi ning nende positiivseid lollusi. Siin mõned tegusad hetked.

Raamatukogu valgus


Teine korrus pidi algselt tulema raamatukogu ja töötuba, praegu on ta suures osas magamistuba. Igatahes on see avar ruum meeldiva atmosfääriga. Aga eks kogu teise korruse väljaehitamine ja sisustamine on veninud. Eesti käsitöövalgustid Pulolt sai soetatud tegelikult juba aasta alguses, aga nüüd saime mahti need ka ülesse panna. Tulid meie rõõmsameelsed elektrikud ning ronisid lae alla.


Ja siin on siis tulemus. Kindlasti võiks fotod paremad olla, aga teeme hetkel klõpse, mis vananevad mobiilid võimaldavad.



Neli valgustit löövad ruumi meeldivalt valgeks. (Tehis)valgus ja rõõm on Eesti kliimas tähtsad, sest siis on iga päev mõtetel võimalus söösta pähe.


Telkimine


Juba mõnda aega on olnud meil tahtmine minna oma heinamaal asuvasse väikesesse männikusse telkima. Aga seni pole olnud ettekäänet ja pealehakkamist. Kuid nüüd juulis, kui külalisi saabus rohkem, siis tegime mõtte teoks.





Niitsin platsi ning tee valmis ning koos abimeestega püstitasime telgi. Igatahes oli lõbu laialt. See positiivne lastelaagri tunne lööb alati kerre, kui käib telgi püstitamine.


Uni oli telgis paar ööd väga magus ja telk on siiani üleval igaksjuhuks, kui hing vajab kamaluga värsket õhku.



Kuke ja kanade seiklused

Kukk on meil siuke asjamees, et tahab alati olla sündmuste keskpunktis. Ta sööb lilli ning armastab oma kanakesi suure kirega.


Noored kanad on meil lennuhuvilised ning alati igal võimalusel ronivad tippu.


Hummelsi maja juures algasid paar päeva tagasi ehitustööd ning loomulikult oli Puntsel oma kanadega koos kohe kohal. Kanade ja kuke päevaplaan on lihtne. Kell 4.00 hakkab kukk kirema, kell 6.30 on hommikusöök ning munemine, kell 9.00 on õue minek ning siis siblitakse ringi kuni kell 16.00 on tuppa minek, õhtusöök ning kohe magama.


Hummelsi tütar

Kitsed selle eest magavad võimalusel päeval ka paar peatäit. Kambakesi mäletsevad ja pikutavad.


Hummelsi ja Frau tütar Mona on küll emaarmastusega iga päev hoitud, aga muidu välimuselt on ta nagu isa suust kukkunud. Ka isalt saanud oma naeratuse ja rõõmsa oleku, sest mamma Frau juba niisama naeratusi ei raiska.



Juuniorklass lüpsiruumis


Meil on nüüd peale õhtust lüpsi välja kujunenud harjumus, et ka kitsetalled Inka ja Mona käivad lüpsiruumis krõbukat söömas. Eks see paar minutit rohkem aega võtab iga päev, aga neil on põnev lüpsipingile ronida ning saab jälgida, et nad oma õige koguse krõbukat kätte saavad. Võib öelda ka, et see on investeering tulevikku.


Meditatsioon

Aga muidu meeldib kitsedel oma pead taguda. Eks Frau taob vastu lüpsiruumi ust sellepärast, et tema lihtsalt peab iga kord lüpsil esimene olema.


Hummels taob oma pead vastu oma maali. Eks tal pea sügeleb, aga vägisi jätab see mulje, et ta nõuab endale uut näitust. Midagi kaasaegsemat.


Kuid Hummels loomulikult ei ütle mitte kunagi ära ka hellustest. Ta on hea poiss.


Talvise kalasupi rohelised pakid


Kui Mardi rõõmus kohustus on talvel jääaugust ahvenad kätte saada, siis Teele pani värsked pakikesed supi peale juba sügavkülma valmiks. Talveks läbi nüansside valmistumine on tore mõtteviis.


Varajase kartuli lõpp


Varajast hakkasime sel aastal nii vara võtma, et nüüd hakkab varajane "Solist" lõppema. Eks osa saaki jäi ka niruks tänu sellele, et pealsed said öökülma, aga noh ütleme nii, et tuleb rahul olla sellega, mis on.


Aga nii meie toorjuustudest kui kartulist saab Tartus ja Tallinnas osa nii, kui liitud kliendilistiga saates e-maili martkase@gmail.com pealkirjaga #kaldetalu. Kohapealt talust saab köömnete või ürtidega toorjuustu paari päevase etteteatamisega. Anna julgelt oma isudest teada.

Meil läheb tegusalt ja rõõmsameelselt. Oleme õnnelikud.



Väljasõit Lätti - Smiltene, Cēsis

Eile toimus väike päevane vaheldus ehk tegime tiiru Vidzeme maakonnas Lätis. Valkast keerasime vasakule Smiltene peale ning möödusime seenemetsadest ning paljudest Läti väikemajapidamistest, mis tegid endale parasjagu vene tehnikaga heina, kõigil karjamaal mõned lehmad ja lambad ringi paterdamas. Ja 40 kiltsa pärast jõudsimegi hommikusesse Smiltene linna ning kohe otsisime üles suure I tähe ehk võõrasse linna sattudes tasub alati suhelda kohaliku turismipunkti aktivistiga.

Smiltene

Smiltene turismipunktist saime kaardi jalutuskäiguks väikeses linnas ning see tuur oli päris vaheldusrikas. Alguses hävinenenud Baltikumi esimese hüdroelektrijaama loo pidepunktid, siis kohalik väike hotell-siidrikoda ning lõpuks avatud meeldiv linnarand.



Smiltene siider on väga hea, saada kolmes maitses ning ma proovisin kuiva ning see on päris väärtnaps. Võtsime pudeli ühes ning pudeli väljanägemises on nägus see, et kirjad on trükitud otse pudelile. Väärikas ja moodne.


Smitlene linnarannake on kena ning läbimõeldud. Üldse on linnas kõikjal suured prügikastid ning linn on puhas. Ranna juures parki sisenedes asub ka päris vaheldusrikas välijõusaal.



Pärast Smiltenet käisime ka väikese Niedrājs järve ääres linna külje all. Kenad lõkkekohad ja ujumisvõimalused.

Cēsise loss

Siis sõitsime ca 50 mintsa läbi tohutu paduka Cēsisesse. Juba märkasime pigem suurlehmalautasid ning puidutööstusi.


Cēsise (vana)linn asub justkui Euroopa keskel. Palju välikohvikud, ilusaid lilli, väikseid kaunistusi madalate vanade majade keskel. Cēsise loss on siis eestlastele on Võnnu loss ning seal on siis tegelikult mitme ajastu lossid kõrvuti ning 6€ per nägu on vaatamist küllaga.



Varemetes saab ronida laternaga ning uuemas osas on ikka jõhker näha, et milline äge saab üks tornis asuv raamatukogu olla ning näiteks seda, et milliseid pitsateid tähtsad härrad vanasti dokumentide külge lajatasid.




Pärast lossikülastust hakkas veel kõvemini sadama, istusime kohvikus veits ning kuna jõele sellise ilmaga sõitma ei kippunud, siis põrutasime läbi Valmiera Valka tagasi. Enne veel haarasime poest kaasa kohalikku kanepivõid, mille maitse on muidugi päris kummaline. Aga Cēsise ja Valmiera vahel on maantee ääres kasvamas tohutult õunapuid, kena sõita.


Ühesõnaga, päevaseks retkeks on Põhja-Läti Vidzeme maakonnas avastada küll ja küll.

Vihtade tegemise algus, vana heinapalli põletus, kogred, mustikad

Pärast heinategu algab vihtade tegu. Vihad on kitsede lemmikud talvel. Vihtade tegu on tegevus, mida on hea teha koos külalistega.


Ega seal muud ei ole, paju- või haavaoksad edwardiga metsast ära tuua ning siis korralikult oksad küljest ära võtta ning vihtadeks siduda. Ja siis laka peale taladele rippuma.


Mõnus seltskondlik tegevus ning paksemad oksad, mis jäid vihtadest üle, need läksid koheselt inspekteerimisse.


Igatahes maaemand Frau on selline, et kui saab heinatuti juustesse, siis las see heinake seal olla, ongi tütrekesel Monal ja teistel hea vaadata, et kes on kes.



Igatahes vihad on maiused, mida tuleb kitsedele talveks meisterdada hulgi.


Vana heinapall


Üks vana heinapall oli meil keset hoovi. Seda heina meil vaja ei lähe, kitsed seda ei söö ning allapanekuks võib ka olla liialt tolmune, seega ei muud, kui tuli ära likvideerida. Paras lükkamine kahele mehele.


Loomulikult kanad vaatasid ka lõkkeplatsil üle, et mis toimub palli sees.


Siis kõik pallist eemale ning riitusena tuli otsa.



Kogrepüügivõistlus


Sai ka maha peetud väike kogrepüügivõistlus meie tiigist. Võistlus läks nii, et lõpptulemused jäid välja kuulutama, sest kalainspektor Miia sõi enne võistluse lõppu kõik püütud kalad ära.


Mustikad ja maasikad



Aga metsas on mustikad valmis. Neid on küll vähem kui eelmise aastal, kuid eratarbimisse jagub, kui on viitsimist korjata. Samuti on metsas varajased kukeseened valmis ning samuti jätkub meil veel maasikaid. Kuigi jah, ka herilased on maasikate peale mihklid.




Suur torm oli Karulas, Lüllemäe surnuaed on segi, samuti paljude talude hoovid ja metsad, meie hoovist läks torm mööda, raiesmikul on küll kolm seemnekaske pikali, aga see on paratamatus. Saab kütet teha, kui tuleb veidi kuivem aeg.


Laudatibud


Noored tibud on asunud munele ning käivad uljalt ka uitamas. Kitsed neist end segada ei lase.



Ja loomulikult armastab oma tibusid Puntsel jäägitult, ei lase Punni enam nii tihti lauta, sest ta ei tule sealt enam ära. Võib tundide kaupa oma kanasid vahtida. Linnuteadlane.

Ja nii, kui on tehnika mängus, on ka kohal kukk, suur abimees ning asjapulk.


Toorjuust


Igatahes, teeme pidevalt ka ürtide ja köömnetega toorjuustu, kohalik inimene kontakteerub otse ja küsib julgelt eks. Pealinna ning Tartu inimene saab liituda meie saaduste listiga saates e-kiri aadressil martkase ät gmail.com pealkirjaga #kaldetalu.

Siin väike katsetus, et kuidas ürtidega toorjuust praetult välja kukub. Ütleme nii, et väga hea amps koos koriandri ja tomatiga.


Enne ja pärast suurt tormi

Meil siin mõned ööd tõmbas täiega välku ning pladistas. See ei olnud maailma lõpp, kui loodusel on omad teemad ja jõud. Aga peale meeletut kuumalainet oli see taimedele asjalik, aga nüüd segapudruna kokkuvõte viimase aja tegemistest.

Jaanipäev



23. juunil juhtus kõigepealt selline sündmus, et koos heade külalistega likvideerisime ühe vana viltu vajunud kuuri õue pealt. Eks ikka oli hea varju alla kola panna, aga oli ka aeg see viltu vajunud kuur likvideerida. Vanaisa mu mäletamist mööda pidas selle ühes osas talviti hobust, teises osas olid suured ahjupuud, aga kuur oli juba aastaid viltu vajunud ja pehkinud. Õue visuaal muutus ilusamaks. Muidugi vaja veel vana heinapalli lõkkesse veeretada ja muud nipet-näpet.


Aga 23. juuni õhtul käisime külas sõpradel Võrtsjärve ääres, kus sai mõnusalt saunas käidud, juttu aetud ja ka #kaldetalu toorjuustu mekitud.






Laadal käik


24. juuni õhtul oli meil siin kohalikus mõisapargis meie talust ca 300 meetri kaugusel suure heki taga küla jaanituli ning enne seda ka väike taluturg. Kuna meie toodang on veel pisku, siis selline väike üritus oli paras laadalkäigu kondiproov. Eks ikka päeval loomulikult mõtlesime ka, et kuidas see meie lauake välja näeb ning käepärastest vahenditest tegime viidad ning haarasime majast ühe vana kirjutuslaua.



"Päris hea on, ei olegi kitsemaitset!" see oli see standardlause, mida ütlesid paljud (vanad)inimesed, kui said maitsta meie kitsetoorjuustu meie maasikatega. Oli väga tore inimestega suhtlemise galerii ning saime kenasti oma kuus ja pool kerakest juustu müüdud. Nii mõnedki inimesed kiitsid ka meie maasikaid ja mis seal imestada, meil kasvab põllul huvitavaid sorte maasikaid ning päikest ka jagub Eestile ebamaiselt meie savisele põllule. Ühesõnaga, maasikad meil kasvavad hästi ning koos toorjuustuga maitsevad veel eriti hästi. Meie praeguse koduse menüü põhiteema.


Aga väärtuslikum teadmine laadalt oli see, et inimesed arvavad, et meie kitsejuust on eriline ja maitsev. See annab tohutult jõudu ja rõõmu.

Mamma Frau ja tema tütar Mona


Muidu loomad elavad hästi, omaette duo on muidugi mamma Frau ja tema tütar Mona. Kogu aeg hängivad kahekesi ringi. See on suhteliselt koomiline, et kuidas üks ema võib tütart poputada.





Oma tibude hull Puntsel


Ja muidugi teaduslikku või šamanistlikku sekkumist vajaks suhe, mis on kujunenud Puntsli ja tema kanakeste vahel. Ta võib neid järjest vaadata terve päeva ja siis nad ronivad Puntsli peal ja ta ikka vaatab neid, lõpuks tuleb Puntsel laudas lihtsalt süles ära tuua, sest jumal küll koer peab ju millalgi sööma ja pissima ka.


Aga noh kui kanamaja alla lisaks Puntslile ronivad ka mamma Frau ja Monakene, siis nagu tundub, et muud polegi vaja, kui laut oleks hästi madal ja kõik loomad saaksid üksteist jälgida.





Pärnaõied ja teised saadused



Ma ei mäleta aastat, kui paar päeva peale jaanipäeva oleks pärnaõied lahti. Pärnaõite korjamine algas, sellest saab talvel teha väga tugeva toimega sooja teed. Värsket kartulit sõime juba nädal enne jaanipäeva, muidugi see oli pigem tingitud heast eelidandamisest, aga siiski on see aasta osad saadused väga varajased ja osad võtavad meie põllul aega. Meil pole aega ja võimalust kogu põldu kasta, nii näiteks porgand, kaalikas, naeris tulevad aeglaselt välja. Samas suhkruhernes möllab täiega. Huvitav aasta ja eks neid segipaisatud kliimaga aastaid hakkab järjest rohkem olema.


Igatahes oleme rõõmsameelsed ning tegutseme edasi. Ahjaa, nastik hävitaks meie laudast, saunast ja mujalt kõik närilised ära, ausalt öeldes, mul pole ussi vastu midagi, kui ta ei sega ja teeb tööd.



Hein lakas jalgpalli EM-ks JA kanad kolisid kokku JA MUIDU idüll kuivas suves

Tegelikult mahub lakka veel heina ning järgmisel nädalal teen veel ühe sutsaka, aga suurem osa talvekrõbisevat sai lakka juuni alguses. Nälga meie kitsed sel talvel ei jää ning ausalt öeldes tundub krabisev kuiv ristik nõnda maitsev, et ega hein võib mõne aasta pärast ka inimese ökotoiduna moodi tulla ja levida massidesse.

Käsitsi heina tegemise tegemised

Heina tegemine ja koju toomine on kuival suvepäeval äärmiselt seltskondlikud tegevused. Olin heina eelnevatel päevadel ära sopsutanud, kui saabusid maale ka abikaasa, abikaasa õetütar Liisa ning minu ämm Lull.



Heinamaal tuleb ülesopsustatud hein mõned tunnid enne koduvedu sopsutada vaaludesse ja vaalud siis hunnikutesse vahetult enne koju toomist. Edwardile sai installitud raam ning raamile siis panime kuhja, siukese ilusa kenakese kuhja.



Kui mina väike olin, juba siis oli komme koormas sõita, sest see oli põnev ja toob ka karjale head ning nüüd Liisa hüppas kuhja ja mina rooli ja väga tõsiselt roolisime kodu poole.





Siis hein lakka Edwardi raami pealt. Soola vahele ning talveampsu-hetki ootama.


Ja samal ajal said heinamaal ootajad leiba luusse lasta ning hullata.




Sama protsessi tuleb korrata kordi ja nii saabki lakk kvaliteetset heina täis.

Igatahes oli mõttes see, et jalka EM-ks võiks see suur töö tehtud olla, peaaegu saigi tehtud, aga kui tuleb viis-kuus päeva järjest veel kuiva ilma, siis teeme ühe raksu veel.


Noorkanad kolisid vanemate kanade juurde


Kanad kasvasid Puntsli õunaaia puuris meeletu hooga. Nii tuligi kätte aeg, kui noorkanad kaenlasse ning teiste juurde elama.


Kõigepealt muidugi viisin pool lauta sõnnikust tühjaks. Kanatuba tühjaks ja puhtaks ja ka kitsepoegade kasutuses olnud sulud. Suurem pind jääb mõneks eraldi päevaks. Igatahes sõnnik on mõnusalt rammus, läks põllu serva laagerduma.



Siis läksin kanu kandma, igaühele musi kaasa uueks eluks. Alguses läksid nad salaja õhtul õrre peale, et integratsioon õnnestuks, aga eks ainuke suur isiksus meil kanalas on valge kana, kes kohe võttis noori nagu omasuguseid. Ma jälgisin valget kana ükspäev pikemalt ja mul on välja arenemas teooria, et valge kana aju ja mõtlemine on arenenud tunduvalt kaugemale kui meie teistel kanadel. Ta mõtleb ja teadvustab elu teistmoodi. Ta ei löö ega kakle kellegagi kunagi. Ta tuleb sülle, kui ise ei viitsi lauta tagasi minna. Ühesõnaga tal on välja kujunenud mingid käitumismustrid, mida teistel kanadel pole.


Igatahes kõikjal on praegu liikvel rebased, kes õpetavad oma poegi murdma. Ütlesime siis Punnile, et kukke tasub kindlasti valvata. Punn võtab ka seda tööd täie tõsidusega, meil käivad kanad vahemikus kell 10 hommikul kuni kell 4 pärastlõunal vabalt ringi ning seni pole olnud rebaste, tuhkrute, kullide vms ühtegi probleemi (ptüi, ptüi, ptüi).



Kitsede mängud


Aga kitsedele meeldib õues jaurata, mängida ja hüpelda ning siin mõned meeleolufotod, kui Emerick veel meil elas.





Igatahes nüüd on Emerick uue kodu leidnud
ja sikupoiste müük on selleks aastaks lõppenud.


Aga kõige uskumatum paar on meil mamma Frau ja tema tütar Mona. Ema hoiab tütar nagu oma kukkununnut, valvab, et tütar sööks ning võtab magades enda kõrvale.



Teine meie noorkits on Sonja tütar Inka. Hästi ilus kits ja sellest loomast kasvab üks meie karja pärl.


Juustutegu



Uued maitsekatsetused edenevad ning Teele on tubli ning leiutas koos Liisaga ühe uue maitse, mis on tõesti hea. Ürdiseguga juust. Muidu veel katsetame köömnejuustu ning lihtsalt toorjuustu. Meie katsetustega kursis olemas liitu listiga, mille kohta saad infot siit.


Aga kaugel pole ka maasikad ja värsked kartulid, päriselt ka.


Igatahes, elagu elu, Teele kasvav kõht ning meie marudad loomad.



Kitsed ja kanad on meie elanud üle aasta. Loomad siin pea 80 aastat.

See oli 11. mail 2015, kui meie pere minibussis reisisid Kalde tallu tüüringi kitsed. Veidi aja pärast lisandusid ka esimesed kuus kana. Ja nii see vaikselt algas. Loomade pidamine on elustiil ja meile see meeldib. Aasta hiljem action käib täie auru ja rõõmuga. Aga et mitte muutuda liiga nostalgiliseks oma ühe aasta suhtes, siis siin hoopis veits päris nostalgiat ja paralleele.


Maja ise




Kahe foto vahe on vast ca 85 aastat. Mina istun trepil maja ees sel kevadel. Maja on sama, mis teisel fotol, tegelikult on vast sama ka elurütm ise. Maja ehitamist organiseeris minu vanavanaema ja enne meid viimati pidasid siin loomi minu vanaema ja vanaisa. Küll loomulikult mitte kitsi, vaid ikka peamiselt lehmi ning lisaks lambaid, kanu, hanesid. Siin üks foto minust hanedega, kes on vahvad loomad, aga kelle võtmine meil hetkel käiks üle jõu. Kuidas see nüüd oligi, pole mitte midagi paremat, kui oma hane muna hommikul omleti sees.


Ühesõnaga majast niipalju, et majas on veel meil teha korralik kanalisatsioonisüsteem ning elektrit arendada jms, aga maja on muidu vägev ning aastaringselt mugavalt elatav. Palk on paks ning vahetada tuli ainult ühes küljes alumine, aknad on uued, katus uus, laudis uus ning teise korruse ehitasime välja meie esmakordselt.


Loomad õuel


Maal elamiseks peab lisaks perele ja majale olema ka sisuline eesmärk. Meil on selleks eelkõige loomad, eelkõige kitsed. Ütleme nii, et kui kitsedel ja kanadel on kõht tühi, kuid samal ajal peenar kuivab kolmandat päeva, siis loomulikult kõigepealt tühi kõht ja alles siis kastmine vms. Igatahes kanad käivad nüüd meil samamoodi vabalt ringi nagu nad on alati käinud siin talus. Esimese ja kahe järgneva foto vahe vast ca 28 aastat.





Hobune vs edward



Mu vanaisal ei olnud kunagi siin traktorit, tal oli hobusega mingi kinnisidee. Minul hobust ei ole ega tule, mul tuleb nähtavasti kunagi multifunktsionaalne kobe ca 35hj traktor, kuid seniks ajan läbi oma edwardiga, mille juhtimine on muidugi väga tõsise näoga tegevus.