Suveköögi ehitus, esimene etapp


Läks siis nii, et tulevane suveköök on püsti. Katus tehtud, põrand tehtud ja vaade on suurepärane. Klaasist seinad ning kokkamisvarustus jäävad järgmiseks aastaks teha.





Suvekööki meil ei olnud, aga see on talus väga vajalik koht. Tähendab, selle õueistumise nimi võib olla ka seminariruum või lehtla või pergola, eks igaüks kutsub nagu tahab. Loomulikult on Eesti kliima selline tuuline ja külm, et vajab ruum ka seinu, aga seda saab kõike juurde teha hiljem. Hetkel on kohe vaja veel põrand ära värvida ning tegeleda ümbruse korrastamise ja haljastamisega.

Keldri peal oli meil enne siuke ebamäärane eterniit-kolikamber, see sai eemaldatud ning suveköögi pani kärmelt püsti Amain Ehitus, suveköögi projekti autoriks võib lugeda Teele Kase ja siis Amaini hinge Ain Siska.

Suveköök on meil meelega tehtud suur, sest meeldib, kui on ruumi ja ei istu sul süües teine inimene süles. Eks selles suveköögis saab tulevikus teha ka kõiki teisi õue tegevusi, mis nõuavad katuse all olemist a la koolitused, pärnaõite noppimine, lugemine jne.

Esimene väike istumine on suveköögis igatahes maha peetud läinud nädalavahetusel.



Jõulised talgud


Kuna hoovi peal ja uue suveköögi ümbruses vedeles igasugust betoonrämpsu, siis need sai ühistegevusena veetud konteinerisse. Vahva keha murdmine.

Meisterlikud talgud


Laupäeval jätkusid talgud kitsedele mänguväljaku ja söödaküna ehitusega. Käiku läks keldri pealse eelmine konstruktsioon. Vabas vormis sai sellest improviseeritud päikese- ja vihmavari, mis on samaaegselt ka turnimispukk.



Kukk oli loomulikult töö käigus esimese mehena kogu projekti üle vaatamas.


Kalde talu silt

Meil teeotsas ei olnud silti ja kuna meie sissesõit asub tegelikult asulas ning on suhteliselt märkamatu, siis tuleb külalistele ja kulleritele pidevalt seletada, et kust ikkagi tuleb sisse keerata. Selle jutu lihtsustamiseks ja ka postkasti funktsiooni täitmiseks on nüüd olemas post. Vana piimamannerg ja metallpost värvitud punaseks, Kalde talu nimi peal.




Talgu korras sai post ka maasse pandud teeotsale. Nüüd pole DPD või Omniva meestele muud vaja öelda, kui et otsi silmatorkavalt punast värvi.


Metsmaasikate fänn


Käisime metsas jalutamas ja avastasime ohtralt metsmaasikaid. Anna pistab neid asjalikult ja isuga. Nõuab kogu aeg juurde.



Anna on nii asjalik neiu, et naudib Edwardi peal istumist ka täiega.


Ja kui vaja, siis peidab end võrkkiike ära.


Elu on suvine ja vihmane, loodame veidi paremat ilma juuli teise poolde, kui on Avatud Talude Päev 23. juulil. Nädal enne 15. juulili oleme kohal Valgas kodukohvikute päeval "Linnasaksa" kohvikus. Kohtumiseni.

Elu pärast jaanipäeva

Talus elu keeb ning tegevusi on palju. Hommikul lüps, õhtul lüps ning ca kolm korda nädalas toimub toorjuustu tegu. Vahepeal kitsedele heina ette toomine. Mängud Annaga ja kõik muu ka. Siin mõned katked, et mis meid hetkel mõjutab.


Bastiani viimine ja direktori kaisutused


Meie kolmandal sikul, noorel Bastianil oli ka aeg poisude aedikusse kolida. Direktor Hummels võttis koos Curryga oma aediku poolel koha sisse, vaheuks läks kinni ning Bastian on veel omaette senikaua, kui kasvab veidi suuremaks, et direktor ei hakkaks liiga tegema. Teele võttis Bastiani viimise ette, kui Mart oli linnas. Bastian sai loomulikult oma sildi ka nagu ikka.



 
Direktor Hummels oli kõigest sellest nii ärevuses, et magada julges ainult Curry kaisus. Poisid on meil kõik õrna hingega.
 



Vana bursuika


Kuna Avatud Talude Päeva 23. juulil on vaja õues süüa teha, siis lükkasime tule alla vanale bursuikale. Kanadele sai kenasti kartul keedetud, ainult pidevalt tahab bursuika kütet alla saada.
 


Loomulikult on meie valmivasse suvekööki planeeritud vägevad toidutegemise plitad ja värgid, aga neid ei jõua sel aastal soetada, seega sellest see bursuika teema.


Väliköök ehk lehtla ehk suvemaja valmib täie hooga, aga sellest kirjutame kunagi eraldi, kui asi valmis.


Tiigile uus purre

Vana purre oli läbi, ca 8 aastat pidas vastu, ei olnud immutatud lauad, selle vana purde postide toomine oli üks esimesi töid, mida Mart ja Teele koos Kalde talus tegid ja kui neid poste metsast koju tassisime, siis sai Teele veel puugi. Ainuke puuk, mis kaheksa aasta jooksul on Kalde talus meie külge hakanud.

Nüüd tegime korralikuma projekti ning Üllar võttis jaanipäeval asja põhjalikumalt ette. Korralik purre, kust saab kindlasti kunagi suuri kalu püüda.

 
Jaanipäeva šašlõmm

 

Me ise kodus olles ei grilli kunagi ja nii oligi jaanipäev hea võimalus siis ükskord aastas teha ka grilli. Mõnusalt lihtsalt sussutada liha ning lamada võrkkiiges.



 
Mamma Frau läks ära ingliks
 
Turrtukk Frau ei paranenud kopsukahjustusest ning paar päeva peale jaanipäeva läks ta ära. Ta ei olnud eeskujulik piimakits võrreldes teistega, lihtsalt Frau oli väga huvitava iseloomuga tark loom. Mamma Frau karakter jääb alati lauda kohale hõljuma.

 
Kitsede müramised ja koos olemised


Jätkame formaadis 7 lüpsil kitse, 7 kitsetalle ja ning 3 poisut. Kitsed ja talled on jälle koos pundis ning muudkui mässavad. Laudas on mõnusalt korrapärane anarhia. Päevaplaan on lüpsidega paigas, aga suvel meeldib kitsedel öösiti ringi jalutada, nii on jälle teinekord päeval laudas suur põõnutus. Mõni teine päev jälle on terve päev üks suur hüppamine ja mässamine.



 



Punni kanad ja Anna maasikad


Puntsel istub põhimõtteliselt päev läbi oma noorte kanade juures, tibud kasvavad tema valvsa pilgu all.

 
Anna valvab jälle, et maasikad saaksid realiseeritud.


Kui pole veel endale või sõbrale suvelugemist välja vaadanud, siis soeta "Metsik päevaraamat", siit saad juhised mulle kirjutamiseks siit.

Mamma Frau päästmine

See lugu pole veel lõppenud, aga seletame tausta ja praeguse olukorra lahti. Mamma Frau on saanud oma kopsu eriskummalise bakteri.

 

Asi sai alguse mai lõpus, siis kui õitsesid õunapuud.

On laupäeva 27. mai hommik, kui hommikusel lüpsil pole kõik nii nagu peab. Mamma Frau hingeldab väga intensiivselt. Ilmselgelt on midagi juhtunud. Mamma saab valuvaigistid ja rahustavad rohud peale, aga esialgu midagi ei muutu.
 
Küsimus jääb õhku, et mis haigus see on, mis paneb looma hingeldama nonstop 120 kuni 140 lööki minutis.
 
Mamma on suur tugev loom, tema alla ei anna.
 
Mammale tehakse vereproov ja sealt ei tule ka midagi välja.
 
Kuigi karjale on tehtud ussiproovid, siis tehakse uuesti Mammale igaks juhuks roojaproov ja sealt ei tule ka midagi välja. Ei mingeid parasiite.
 
Mamma turgutamine käib kõikide koduste ja meditsiiniliste vahenditega, aga suurt sellest kõigest kasu pole. Mamma on kümne päevaga ekstreemselt kõhnunud, see meeletu hingeldamine võtab looma läbi.
 
6. juunil ei jää muud üle, kui Mamma reisib Maaülikooli Kliinikusse põhjalikku röntgenisse, ultrahelisse ja jälgimisse. Kahtlustatakse, et Mammal on kopsukahjustus, aga aru saada, mis täpsemalt see on, selleks võetakse Mamma kopsudest torudega proove ning esialgu laborist tuleb paari päeva pärast vastus, et B-proov on kasvuta. See tähendab, et ükskõik, mis Mammal on, see pole nakkav teistele kitsedele. Laboris Mamma mükoplasma uuring jätkub veel praegu, et kas ja mis sealt välja kasvab ning kas on võimalik jõuda jälile, et kuidas selline võimalik kopsukahjustus järsku kitsele tekib.
 
Mamma veedab kliinikumis nädala, 6. juunist kuni 13. juunini. Selle aja jooksul hakkab Frau veidi paremini sööma jälle ning vast ka hingedlamise tempo saab veidi aeglasemaks. Mammal käisime loomulikult kliinikumis ka külas nagu ikka käiake külas haiglas ning viiakse head ja paremat.


Mamma on nüüd kodus, endiselt hingeldab, manustame talle ravimeid ning teeme kõik, et kaalus juurde võtaks. Selleks aastaks on Mamma lüpsiosakonnast välja kirjutatud ning eelkõige on tähtis, et ta taastuks järgnevate kuude jooksul nii hästi ja palju, kui on võimalik. See kõik võtab aega, ta vajab palju rahu ning parimat toitu.
 
Loomulikult olid teised kitsed väga õnnelikud, kui Mamma tagasi koju jõudis, kukkusid teda musutama ning Mamma tütar Mona ronib õhtuti üle Mamma privaatsulu piirde, et emaga koos öösel olla.
 
Igatahes, täname kõiki, kes on meid nõu ja teadmistega aidanud viimase paari nädala jooksul, et jälile saada, et mis Mamma Fraul võib olla. Hoiame teid kursis, et kuidas Mamma paraneb, aga tänaseks on selge, et mingit äkkparanemist ei tasu loota, kui Mamma kops taastub, siis võtab see palju aega.
 
Mammale läheb iga päev ette porgandinaksud ning loomulikult on koerad oma nosudega tükeldamise juures kohal. Kui keegi saab miskit auhinda, siis tahavad kõik teised ka.



Metsikuid kiikeid
 
Muidu on nii, et ehitusplatsil on metsikud abimehed Puntsel ja kukk. Tänaseks on suveköögi ehitus suure vungiga edasi läinud, aga siis, kui käis pinnase silumine, siis oli nii, et Punn ja kukk olid alati kohal.


 Üks päris siuke metsik lind tiirutab meie hoovi kohal. Kõik kanad on alles ja tundub, et see lind noolib põldhiiri hoopis.


 

Kuna edward on endiselt paranduses, siis mäe otsast kitsedele heina ette viies olen ise edward.
 

Kanad on loomulikult ka igal pool kohe asjamehed.


Ja palju oli siin tõesti igasuguseid värve.




Käisime ka Antsla pargis end näitamas 10. Juunil. 23. juulil Avatud Talude päeval ootame kõiki külla meie juurde, loe rohkem Facebooki ürituse alt.


Elame kirega elu vastu ning palju on ka rõõmuhetki. Näiteks Punnil on käed-jalad tööd täis oma uute noorkanadega.


Ja meie noorkitsed on sirgunud rõõmsateks piigadeks, aga neist kirjutame pikemalt teine kord.



Loodus tungib peale


Kolme päevaga on kõik siin lõunas nii roheliseks läinud, et loodus hakkab vaikselt meile peale tulema. Terve hoov on sööstvaid pääsukesi täis, kes muudkui teevad uusi pesasid lauta ja sauna. Õu lausa kajab tiigist kostva konnade krooksumise peale . Lisaks kõik muud looduse helid ning ka seda võib praegu peaaegu kuulda, et kuidas rohi kasvab ja pungadest saavad lehed.



Mürakas läks uude karja


Suureks kasvanud poisu viisin reedel Põlvamaale metsade vahele elama ning ta on uues karjas omaks võetud ning arvata on, et teda ootab ilus elu. Väga kurb on, kui armsad poisud lahkuvad, aga väga suur on rõõm, kui nad saavad hea elu peale.

Tiiki uued kalad ja tiigis elu keeb


Pärast Müraka maha panemist Savernas sõitsin Otepääle ning võtsin peale Vaba Kala kalateadjatelt meie tiiki 30 valgeamuuri ning 20 kuldsäinast.


Valgeamuur peaks meie tiigi igasugustest liigsetest taimedest puhtaks sööma ning kuldsäinas on siuke huvitav kala, et nad ujuvad pinnal ning on väga atraktiivsed vaadata.


Kalad sain sellistes suurtes kompvekki tuutudes ehk hapnikku täis kilekottides, mis alguses pidid lihtsalt tiigi pinnal ujuma, et vee temperatuurid kotis ja tiigis ühtlustuksid ning siis tegin kotisuud lahti ning kalad vabalt ujusid vette.


Kas kuldsäina väljanägemise atraktiivsuse ka haigrud või metspardid mõnel ööl üles leiavad, eks näeme. Hetkel igatahes elu tiigis keeb. Valgeamuurid vitsutavad taimi, kuldsäinad koos kogreparvedega ujuvad pinnal, konnad välgutavad ka oma paunu ning võib kohata tiigis ka suurt morska ujumas.





Võilillepärg - sobib kõigile




Meeleolust niipalju, et on vahepeal nõnda kuum, et tulevad võilille pärjad välja, siis hüppavad pärjad Annale pähe ning Puntslile pähe ning lõpuks pistavad kitsed need nahka ehk vaata kui ilusti meie uus poisu Bastian oskab võilille hoida.




Põllutegemine


Kuna edward on endiselt paranduses, siis paneme jõudumööda maha seda, mida jõuame ja mis tundub oluline. Varajane kartul on maas, sibul ja suhkruhernes ka, porgandit tuleb juurde panna, ka kapsataimi on ilus pikk vagu. Ega see põllu tegemine on meil siuke hobi, jõuab palju jõuab, aga noh veits nagu ikka teeme, hea liivane ja päikeseline koht on maja taga.

See retro põhuriie


Kuna pole jõudnud ka kitsedele suurt väliaedikut teha ning meie palavas nad nagunii keelduvad sinna minemast, siis tuleb neile ette niita. See oleks kõik käkitegu, kui edward oleks olemas, saaks vopsti head kogused värsket ette neile. Aga praegu tuleb veel vedida nädalakese või veidi rohkem neile sööta põhuriidega. Sellises põhuriide aktsioonis on loomulikult mingit ilusat nostalgiat. Ja eks täidetud põhuriie näeb ka välja justkui kompvek või kapsarull.




Toorjuust ja raamat


Meie kitsed teevad oma tööd tõsiselt ja nii teeme pea ülepäeva toorjuustu. See on suurepärane juust, Anna vitsutab, ise vitsutame ning jagub teistelegi. Kui tahad juustu kohta infot, siis kirjuta julgesti, kui tahad raamatut soetada, siis samuti kirjuta mulle.

Suvi tuleb tegus, kiire ja rõõmus. Loodus on nõnda huvitav.

Emadepäeva võnked

Elame oma vaikset ning tegusat elu. Soe viibis, aga nüüd tundub, et lust ja põllutegemine lähevad suure hooga lahti.


Tallede ja kitsede põrked


Mart käis Tallinnas ning sel ajal talled va krutskinäod leidsid võimaluse oma aiast söödaküna kaudu välja ronida. Neid tempe tegid tüdrukud, Ethel näiteks oli kõva aiast välja pugeja. Aga kui siis suur vabadus käes, siis hakatakse otsima, et kuidas aeda tagasi sisse saaks.


Mamma Frau käib ka loomulikult aia vahelt oma Klarat musitamas. Armastusest ei saa kunagi küll.


Ja kui on lüps tehtud ning suured kitsed peesitavad kõrvalaias ning ootavad oma aedikusse tagasi pääsemist, siis on nii, et tüüringid lamavad õues ning Kolmikud piiluvad ukse vahelt.


Kolmikutel on tekkinud ka suur lustisõbranna Inka, kes on küll kõige iseseisvam kits, kes meil on, aga temagi tahab mõnikord mängida.


"Poiss, ole siis mehe eest väljas!"


Kui Mart Tallinna põrutas, siis jõudis kätte ka aeg esimesel poisul meie juurest välja kolida. Esimesena siirdus uude koju Franz. Need on need kitsekasvataja natuke kurvad ja natuke õnnelikud hetked.


Arboristid võtsid kaks puud maja ümbert maha



Uue suveköögi asukoha juures jäi üks suur pärn ette ning üks suur pärn tuli maha võtta ka maja teise nurga juures. On vägev, kuidas saab kiiresti puu otsa ronida ning täiesti kontrollitult kõik maha võtta.




Kartulinoored


Kunad edward on teatmata ajaks garantiiremondis, aga varajane kartul vaja maha istutada, siis perekond ikka teeb selle asja ära käsitsi. Kuigi jah, nali naljaks, aga eelidandatud kartulite idud on meil nõnda tugevad, et neid peabki maha panema äärmise hoolikusega, et idu jääks terveks ning hakkaks ülespoole kohe kasvama. See on käsitöö ja ma arvan, et siit tuleb ka vägev saak.


Koerte veemängud


Konnad on tiigis pead välja pistnud ning koertel on vaja neid jälgida ning üritada ninadega müksata. Konnad on ilmamuutuse tunnus, nüüd vast lähevad ööd soojaks.



Meie poisud


Hummels ja Curry võtavad neil päevadel mõnuga päikest. Meil käib üsna palju külalisi ning Hummels ja Curry on pea kõigi lemmikud. Meie poisud on toredad ning noorte tallede aedikust liitub nendega varsti ka Bastian.




Emadepäeva võilille amps


Emadepäeval viis Teele kitsedele võililli, aga need ampsati käest nii ära, et jõudis ainult sellise kiire klõpsu saada.




Noortalunik


Aga iga päev käsutab Anna oma käru tallede aediku juurde ning vaatab üle, et kuidas talled on kasvanud. Anna on nagu brigadir, kes tõsise ilmega hindab, et kas tema vanemad ikka hoolitsevad piisavalt loomade eest.



Ja kui Sul veel ei ole, siis kirjuta ning saadame sulle "Metsiku päevaraamatu". Nii on see ka omamoodi tunnustus Sinu poolt meie blogipidamisele.


Näpud maapinda!

Pilte ja lugusid aprillist 2017

Hetkel sajab lumevihma ning siin mõned fotod ja lood. Õues käivad suuremad projektid ning tegelikult on talledega tegelemine, kitsede lüpsmine ning juustu tegemine üks täistöökoht läbi märtsi ja aprilli. Lisaks nõuab muidugi meie rõõmupall tuus Annakas oma aja. Ei, see pole vingumine, pigem oma rõõmude loendamine ning väike vabandus, et miks poel vahepeal postitanud. Elagu, tegusad päevad tohutute tegelastega!

Lukas, kõige noorem tüüp meil


Lukas, Mona poeg, sündis 28. märtsil ja see oli siis meie talu 2017 poegimiste lõpp. 7 tüdrukut ja 6 poissi. Poistest viis on hetkel broneeritud uutesse kodudesse, tüdrukud jätame endale. Lukase nimi loomulikult tuli Saksamaa ekskoondise mängija Lukas Podolski pealt.

Prince David otsib kodu / Täiendus: Prince Davidil kodu olemas!


Noor sikk, kellel hetkel veel ei ole uut kodu on sihvaka rühiga Prince David. Ta on hakkaja, sotsiaalselt nii inimeste kui teiste loomadega hästi suhtlev poiss. Me pühendame väga palju aega oma talledele, seega kitsepidaja, kel pole veel sügiseks sikku karjas, siis palun võta ühendust kaseteele@gmail.com või helista Teelel 56 673 357.



Heas mõttes anarhia laut




Aga muidu loomulikult kasvavad, hüppavad, möllavad meie talled nii nagu heaks arvavad. Natuke on meil laut hetkel anarhia riik, pole sel aastal lapsi emade juurest ära võtnud, kes annab piima lastele, see annab. Neli korda päevas saavad talled ka lüpsiämbrist suu piimaseks.



Aga eks see ema armastus on siuke asi, mis on nagu kahepoolne. Ema armastab ja laps armastab ema. Mamma Fraul on nüüd tütreke Klaara. Kindluse mõtte siis tõi Mamma seekord ilmale täpselt iseenda koopia - kõrge puise isepäise tüdruku. See on suur armastus.


Igatahes, kui Mammat muidugi õigel hetkel lüpsile ei saa, siis nagu on ikka nagu "Mida on?" on võimeline ka lüpsiruumi ukse maha võtma.


Lüpsiruumi aknast avaneb anarhialauta teinekord vaade, kus on näha õige mitu pead.


Eks selle anarhia sees kitsekasvatuse seisukohalt teevad rõõmsaks kaks asja. Meie talled on suured ja tugevad, eriti suur on muidugi Mürakas, see 2. märtsil sündinud poiss on juba vaat, et emade mõõtu kahekuuselt. Teine asi, mis näitab, et oleme õigel teel, on see, et teise lüpsi Kira annab üle viie liitri piima päevas.


Kira on põhimõtte mutt ning oma kahele tütrele tissi ei anna. Eks Kira õde Sonja on sama piimakogusega kõrgliiga tegelane ja Mamma Frau on rohkem amatöör. Aga eks piimakogustest, rasvaprotsentidest ja muudest kitsekasvatuse parameetritest kirjutame teinekord, kui on pilt selgem ja talled enam ühegi ema alt ei joo. Kitsekasvatus pole sport, kuid omad positiivsed eesmärgid ja võidud peavad ka kitsekasvatuses olema.


Bastiani saabumine Andri-Peedo talust


Et meil sugupuud ei kattuks ning sügisel oleks igale tüdrukule poiss võtta, siis sel nädalal saabus meile Bastian. Nägime oma silmaga ära ka Missos valmiva kitsede suurlauda, põnev värk. Igatahes Bastian tuli meiega kaasa ja läks praegu tallede juurde elama. Hummelsi ja Curry juurde läheb ta vast ca kolme nädala pärast, niikaua sirgub noormees veel. Nimi Bastian on väga kindla viitega, eks paljud teavad, kes on spordis Bastian.


Suveköögi ehitus algab lammutusega

Suveköök peab juuli alguseks valmis olema, sellest rääkisin ka raadiointervjuus Taavi Libega. Igatahes kõigepealt on vaja keldri pealt ära lammutada vana eterniitkatusealune ning sellega saame ise hakkama.


Aga, kui tuua katusele lõunavõileivad, siis võib juhtuda, et vanade laudade vahele võib kinni jääda, kui käed on kinni.



Igatahes Annale loomasõpru ja uudistamist jätkub.




Metsik päevaraamat

Aga loomulikult ootame, et tahaksid endale "Metsikut päevaraamatut", loe lähemalt siit ja kirjuta julgesti martkase@gmail.com


Esimene trükk raamatuid sai aprilli keskel Tartu trükikojas meie minibussi laaditud ning sõitis koju ning läkitame neid hea meelega lugejatele pakiautomaati. Annale raamatute lugemine meeldib ning see raamat on paslik lugemine pea igaühele.

METSIK PÄEVARAAMAT

Saime oma selle aasta alguse suurprojekti raamatu "Metsik päevaraamat" valmis. Aprilli keskel jõudsid raamatud trükikojast koju ning edasi loe kodulehe alamlehelt metsikelu.ee/raamat


Kitsetalled 2017

Kõigepealt faktid. Vahemikus 2. märts kuni 13. märts poegisid meie kaheksast tiinest kitsest seitse. Mona on viimane ja hapupiimane, tal seisab poegimine ees nähtavasti nädala jooksul. Seitsmel kitsel sündis kokku 12 talle, kellest 7 on tüdrukud ja 5 on poisid. Hummelsi pruudid on kõik poeginud ning tema skoor on päris uhke - 7 tüdrukut ja 4 poissi. Uhke sellepärast, et räägitakse, et tõenäosus poiste sündimiseks on kitsedel 60+%. Aga Hummelsil on sel aastal vastupidi. Samuti on seekord hästi tugevalt lastesse kandunud Hummelsi nudipea, enamus Hummelsi nii poegi kui tütreid on ka nudipead. Curry pruta Inka tõi ilmale ühe vahva poisi ning Curry pruta Monn annab siis poegimisega varsti teada, et mis tal on. Kõik talled on terved ja tugevad.

NB! Kõik poisid on müügis. Kel on konkreetsem huvi, siis palun kirjutada kaseteele ät gmail.com või helistada Teelele 56 673 357. Kõik poisid on head paberitega naistemehed. Kel huvi sugupuude ja emade piimaanni/udarakuju vastu, siis kontakteeruge ja räägime täpsemalt.

NB! NB! Meilt on viimastel kuudel mitmed kitsekasvatajad küsinud kitsetüdrukuid, aga sel aastal me veel jätame kõik meil sündinud neiud oma karja täienduseks. Aga, mis järgmisel aastal teeme, see on veel lahtine.

Siin siis tallede näokontrollid ning kronoloogiana ülevaade poegimistest. Tüdrukutele on ka nimed pandud, loomulikult inspireeritud teleseriaalidest - saksa seriaalist "Kirgede torm" ning inglise seriaalist "Downton Abbey". Poistel on hüüdnimed, päris nimed saavad neile panna uued peremehed.

Neljapäev 2. märts: Ethel ja "Mürakas Milner" - ristandid:  62,5% tüüring, 25% angolo-nuubian NB! Mürakas uue kodu jaoks broneeritud!



Hooaja avas üks Kolmikutest, kes kõrvallaudakeses tõi vaikselt ilmale suure poisi ja krapsaka tüdruku.




Vahepalana tasub märkimist see, et kitsed hakkavad meil poegima üldjuhul siis, kui keegi on puu otsas. Eelmine aasta alustas Mamma Frau siis, kui Mart lõikas õunapuid, sel aastal paigaldasid arboristid suurele pärnale trosse maja kõrvale. See on väga tähtis pärn ning nüüd on turvatud, et ta kestab veel kaua ja majale peale ei kuku ka suurema tormiga.




Pühapäev 5. märts: Birte ja Popi - tõug 100% tüüring



Sonja, see meie kõige suurema piimaanniga kits, tõi ilmale kaks krapsakat tüdrukut. Õekesed hakkasid kohe ringi toimetama ja tänaseks on juba päris kõvasti kasvanud.




Teisipäev 7. märts: Emma ja "David" - ristandid: 62,5% tüüring, 25% angolo-nuubian






Kolmikutest teine, hüüdnimega "sõber" tõi vaikselt, rahulikult ilmale huvitavat värvi valge krapsaka tüdruku ning poisi, kes sai hüüdnime inglise legendaarse väravavahi David Seamani järgi. Angolo-nuubian on ju inglise päritolu kitsetõug.



Neljapäev 9. märts: Saskia ja "Klopp2" - tõug 100% tüüring NB! Klopp2 uue kodu jaoks broneeritud!



Kui Teele, Anna ja vanaema Lull olid Tartus ujutamistunnis, siis otsustas konkreetse iseloomuga Kira piraka poisi ja tüdruku siia ilma tuua. Kui eelmine aasta Kira ei tahtnud pojast midagi teada, siis see aasta läks paremini. Kira hoolib kenasti oma lastest ja lasi nad ka esimestel päevadel kenasti nisade otsa sööma, kuid edaspidi on Saskia vennaga saanud päevas ca liiter väljalüpstud piima näkku lutipudelist, sest kui Kira midagi ei soovi teha, siis ta ei tee.

Muidugi lutipudelist laste jootmise ajal on Kiral vaja jootjat aktiivselt töödelda keelega. Elu loomade keskel on nali ikka ka.


Vahemärkusena olgu öeldud, et lutiämbritele läheme nüüd ükspäev üle, seni oleme lasknud emade alt maiustada talledel, aga nüüd võivad "väikesed šakaalid" hakata nisasid veriseks hammustama, see ei ole hea.





Laupäev 11. märts: Mary ja "Rooney" - ristandid: 62,5% tüüring, 25% angolo-nuubian 
NB! Rooney uue kodu jaoks broneeritud!


Sel laupäevasel päeval tegi Mart viimase Peipsi kalastusretke sel aastal ning võttis sõnumina telefoni teel vastu teated lausa kahe kitse poegimisest.



Kolmandast Kolmikust vupsasid välja kirjud talled, kellest mõlemad on toredad ja seltskondlikud. See Kolmas Kolmik oli eelnevalt hästi arg ning kartis inimest ja teisi kitsi, siis pärast laste eest hoolitsema hakkamist on tegu mõistliku emaga. Esimese kutse peale tuleb lüpsiruumi ning läheb ka tagasi oma kohale. Kuulab ja ei karda enam.


Laupäev 11. märts: Klaara - tõug 100% tüüring


Samal päeval sündis ka Klaara, Mamma Frau teine lend. Kui esimene Mamma tütar Mona on isa Hummelsi nägu ning isa energiahüpetega, siis Klaara on pigem emasse - Suurema kondiga ning kehast veidi kange. Aga loomulikult see emalik lähedus, mis Mamma oma tütardele annab on suhteliselt kirjeldamatu. Suur ja ülevoolav ülehoolitsus.




Aga jah, Mamma kullamuna tütreke Mona võiks lisaks isa Hummelsi naeratusele nüüd kõhust ka talle(d) välja anda meile.



Esmaspäev 13. märts: Franz - ristand: 50% tüüring, 37,5% angolo-nuubian 
NB! Franz uue kodu jaoks broneeritud!



Inka, see meie must tüüring tõi ilmale koostöös Curryga väga huvitava välimusega poisi. Tõmbab tähelepanu ning on aktiivne vend. Kuna sündis saksa naisest, siis sai hüüdnime saksa ühe kuulsama jalgpalluri ja jalgpalliotsustaja Beckenbaueri eesnime järgi.

Kitsetalled möllavad ja naudivad elurõõmu.



Need on vahvad päevad. Meie ehitame juustukööki ning teeme samal ajal veel päris mitut suurprojekti. Viimase nelja aasta päevikust on valmimas raamat nimega "Metsik päevaraamat" ning see saab valmis vast ca kuu aja pärast. Ühesõnaga, kuulete sellest kindlasti ning olete palutud kõik lugema.


Tegudeni!

Ja igatahes on meil peres sirgumas veel üks aktiivne lugude jutustaja.

Kuidas viie päevaga ilm muutus, muidu teeme puid ja luurame rebast

Elu on tärkav. Anna kasvab ja kitsede kõhud ka kasvavad, märtsi alguses on oodata suuremat kogust tallesid. Talv on olnud kena, lund küll vähe, aga ilmad on olnud kenad ning härmatis on andnud meile talvevõlumaa.



Aga kõik muutub tihti kiiresti. Siin on nüüd võrdluseks kaks fotot, ühe tegi Teele 10. veebruaril ja teise 15. veebruaril. Kõik muutub kiiresti.



Tiined kitsed peesitavad



Kitsed on uimased ning käivad ringi nagu hajameelsed multikategelased. Ootavad oksi ning seda, et lakast kukuks kuiva heina alla. Katsume neid võimalikult vähe häirida.



Kasvavad ka tiigiäärsed tupsud. Hundinuiade tipud on sama pehmed nagu kohevad kitsed.



Muidugi Hummels vaatab kogu aeg pealt, et mis värk hoovi peal on.


Sikupoisid Curry ja Hummels on rõõmsameelsed ja head poisid. Neid ootab ees õige pea õueaedikusse kolimine, et sünnitusosakonnale ruumi teha. Poiste õuepesa saigi ükskpäev sõnnikust puhtaks visatud.


Kukk ja kanad paterdavad

Kukk on hoos ning kanadega käib hoovi peal ringi. Külma ja lumega ei taha nad õue tulla, aga nüüd palja maapinnaga on kohe hoovi peal jalutamas. Peale lõunat hakkavad kambakesi ootama igapäev, et millal juba saab kell neli, et süüa saada.


Juhtus selline lugu, et paar kana on meil veits sotsiaalselt närviliselt ja üks neist jäi paar nädalat tagasi ööseks õue. Minu viga, et õhtul üle ei lugenud kanu ning siis see kana ei tulnud ka lauda ukse juurde ning kahjuks mõni võõras koer murdis kana öösel maha.


Miks kahtlustame võõraid koeri on sellepärast, et kanaga oli tuuseldatud ning kana jäetud heinamaa algusesse vedelema. Kurb lugu. Aga nüüd loen igal õhtul kanad üle.

Ka rebane luusib ringi

Teele märkas eile karjamaal üht sabatutti vilksamas, siin järgmisel fotol taga keskel allee lähedal.


Lähemalt vaadates selgus, et ahhaa rebane püüab hiiri.


Koerad loomulikult ei pane esimese hooga märkamagi. Aga tundub, et see rebane on meie karjamaal ringi luusinud juba üksjagu kaua, sest käpajälgi ja kakat oleme silmanud juba mõnda aega. Õnneks mitte hoovi peal. Loodame, et nii ka jääb.

Mets


Metsas on praegu väga kena ning õdus. Oma talveilu annuse oleme kätte saanud. Samuti olen nüüdseks metsa äärde toonud metsakuivad plita- ja saunapuud ning katki löödud. Edwardiga toon täna puud koju ära ka.




Loomulikult koertele meeldib jääd lammutada. Milline seltskondlik tegevus selle asemel, et rebast püüda.



Ja kõige tähtsam on ikka korralikult süüa. Ka Anna hakkas võtma emapiima kõrvale väikeseid lisaampse, mida on sügisel talle sügavkülma varutud.


Kevadel on vaja ringi jalutada ja naeratada, sest siis tuleb soe mõnus märts ja aprill.

Aasta algab uute plaanidega

Jaanuaris on meil selles suhtes rahulikum, et kitsed on kinni ehk piima ei anna. Aga tohkeldamist on loomulikult küllaga. Algasid väikesed ehitustegevuste ettevalmistused nii toas kui hoovil.

Õues on õrnade miinuskraadidega hea liikuda ja tohkeldada. Teele on Annaga toas olnud viimastel kuudel päris palju, siis Teelel on väikesed energiaülejäägid ja nii polegi kanade sisemaja sitast puhastamine olnud kunagi nõnda lõbus töö.


Uue väliköögi plaan


Samuti alustas energia ülejääkide tõttu Teele keset hoovi paikneva keldri pealse likvideerimist. Kunagi peaks siia valmima väliköök. Aga alustada tuleb kõigepealt loomulikult lõhkumisest. Teele nägi aastaid tagasi unes, et eterniit võeti muinsuskaitse alla, kuna kõik hakkavad vana etrniiti vahetama uuema ehitusmaterjali vastu.


Keldri pealse lahti katkumisel tuli ilmsiks mitu kihti elu. Tundub, et kõigepealt on keldri peale pandud kiht põhu-sita segu ja siis veel kihid põhku.


Selle kinni vajunud kihtide välja sikutamine on paras füüsiline trenn värskele emale. Lisaks andis see kihi lõkkesse viskamine võimaluse ilusaks talviseks jaanituleks.




Mart oli sellel ajal kalal Peipsil ahvenaid välja sikutamas ja Anna magas. Kukk oli muidugi kohal.


Katusaeluse alt tulid välja ka toredad asjad. Kallurauto, soomekelk, vana vankriraam, suusad jne. Selline tore nostalgiline vaatepilt ning nii mõnedki asjad lähevad uuesti kasutusse.



Juustutoa arenduse algus


Kui väliköök valmib ei tea millal, siis juustutuba/köök peab uue ilme ja sisustuse saama lähikuudel. Kõigepealt tuba tühjaks ja lihvima.




"Võta, võta arve endale ka, siis saad hiljem vaadata, kui kallis siin maailmas kõik on!" surus Valga Cramo väga soe vana juhataja mulle arvet/tšekki peale, kui põrandalihvija tagasi viisin.

Lihvisin kaks päeva juustutoa põrandat, arvasin, et vana laki maha võtmine läheb ca 2 tundi, läks ca 2 päeva, alguses 40 liivapaberiga lihvija all ja siis 120 liivapaberiga libedamaks ja siis Teele hõõrus õhtul õli esimese kihi peale. Lihvid põranda kenasti valgeks ning kohe teeme ka tumedamaks, selline see elu on.



Hummelsi töökus



Hummels teeb loomulikult ka kogu aeg tööd. Kui kedagi ligidal pole, siis meeldib tal süveneda enesearengusse. Selleks pole mitte mingit paremat lahendust, kui suua ukse küljes oleval vanal tabalukk õhku visata ning siis lasta endale vastu pead kukkuda. Nii umbes sada või rohkem korda järjest. On see vast lõbus mäng.


Ahjaa, lauda ja kuuri vahel läbi lüpsiruumi on olemas ka nüüd väike luuk, aga see läheb kasutusse alates märtsist, et lüpsil ära käinud kitsed saaksid liikuda teise ruumi ja teised kitsed saaksid segamatult lüpsma tulla. Praegu uudistavad sellest poisid: "Tere, tere, teise lauda rahvas!"


Lüpsiruumist põhilauta on nüüd ka uus uks ning ruumist kanade õhtu sööki võttes on kõik uksel reas.


Soojuse lõhn


Kitsed on keskelt juba suhteliselt paksud, poegimiseni jäänud on veel ca 40 päeva. Kitsed lähevad rasedusega näost turri. Täpselt sama lugu nagu eelmisel aastal.




Kanadega on nii, et jalad neil endal külmetavad väljas lumega, aga toas ei taha ka olla. Nii nad siis kükitavad ühe jala peal keset õue. No ja kui lakast heina tuuakse, ega siis need on kohal. Põhitegelased.




Ja kui päike paistab ja lakast heina alla viskad on suve tunne. Mõnus!



Kalde tuusakese elu


Anna on siuke tore tuusake. Räägib oma keeles palju ning naerab ja itsitab ning on suhteliselt lõbus laps. Hakkasime talle lugema paksemat raamatut, sest mis ta neid titekaid ikka kuulab. Paksemad raamatud meeldivad Annale väga, ainult ettelugeja võib ise suhteliselt kiiresti uimaseks jääda.


Ka loomadega paistab Annal täitsa sobivat. Vanem koer Miia on tal suur mängukaaslane, Puntsel kardab Annat veel. Hummels muidugi on valmis kõigile esinema alati. Sama tore on ka meie teine sikupoiss Curry.


On ilusad kevadeootust täis õrnalt külmad päevad.




LOOMAD JA LINNUD NAUDIVAD

Külmad päevad on õdusad ja mõnusad. Teeme üle päeva sauna, sööme ohtralt küüslauku, paneme puid riita ning loeme raamatuid.

Lastelaager käis külas


Jaanuari alguses käis meil külas kitsi, kanu ja koeri vaatamas noorte- ja lastelaager. Kaasas olid lastel tükeldatud porgandid ja kapsad. Juurviljamaiused aitavad kitsed ja lapsed kiiresti üheks pundiks luua. Ka kitsepoistele on aia tagant päris võimas tunne värsket suhu pista. Hummelsi suu töötab justkui köögiviljakombain.


Leevikese suur päästmine

Mart käis suures linnas paar päeva asjatamas, Teele oli loomade ja Annaga kodus ning pajatab neist päevadest seiklusliku loo:

Istusin köögis ja toimetasin ja vahtisin aknast puuikebanat, mille peal on meil siis linnutoit ja vaatasin, et ainult erinevat sorti tihased ja puukoristajad, aga keda pole, pole leevikest. Aga eelmine aasta oli. Aga eelmine aasta oli ka tegelikult niimoodi, et kui oli soe, siis olidki ainult tihased ja puukoristajad. Kui aga külmaks läks, siis tulid igasugused põnevad linnud kohale ja nüüd, kui Mart ära oli, siis oli täpselt sama lugu, läks korraga külmaks ja vaatan juustuköögi toa aknast välja, vaatan, et täitsa lõpp, leevike paistab! Esialgu ei olnud ta üldse söömispuu juures, vaid ta oli kaugemal tee peal midagi nokkimas. Hullult ilus suur priske leevike.

Tulen siis juustuköögist tagasi kööki ja äkki kuulen mats käib! Seda matsu olin linnas kuulnud, et teadsin, et no nii, nüüd on mingi jama ja lähen vaatan, et seesama leevike on akna all pikali maas ja täisa läbi omadega. Ta on akna vastu lennanud. Esialgu siis passisin, et kas ta nüüd ajab ennast püsti ja hakkab edasi tatsama, ei ajanud ja mina mõtlesin, et õues on nii külm, et kõik, mina lähen päästan ära selle leevikese!




Võtsin kasti ja panin põhku ja panin kasti leevikesega koridori trepi peale ja panin talle kristallvaagnaga vett ja siis käisin luuramas kogu aeg loomulikult, aga esialgu ta lihtsalt kükitas, silmad olid kinni ja värises, vahepeal tegi silma lahti ja piilus ka, ühesõnaga, ma mõtlesin, et kuna ta on siuke suur paks lind, et ei saa temaga midagi halba juhtuda, kui sooja võtan ta, et saab soojas taastuda.


Lõpuks oli nii, et palun väga trepi peal tema seisab ja vahib ringi. Temal kõik hästi, ma käisin muidugi päris kaua vaatamas ja muretsemas, aga lõpuks ajas ta ennast püsti ja lendas trepist teisele korrusele. Ja siis oligi nii, et kõik, nüüd uksest välja! Püüdsin teisel korrusel leevikese kinni ja võtsin kätte, läksin õue ja kujutad ette, ei lähe ära, istub käe peal, temal nii mõnus soe ja tema ära ei lenda, hullult ilus päikeseline ilm oli ja lõpuks panin ta jõulupärja peale ja siis hüppas pumps, pumps ja lendas minema.


Kui ülevalt kukub heina


Praeguseks on kitsed kinni ehk kuni märtsikuise poegimiseni kitsed piima ei anna. Mugistavad heina ja oksi ning lähevad järjest paksemaks. Ka külmadel päevadel ei teinud teist nägugi - suu ju matsub ning karvkate on seljas paks. Elu on mõnus.



Talv ja sügis vahelduvad ning elame lihtsalt

Jah, paar korda on sel aastal juba kogu lumi ära sulanud ja siis uuesti maha sadanud ja siis jälle ära sulanud ja siis uuesti maha sadanud. Niimoodi see Eesti ilm ringleb ningi meie vaikselt liigume jõuludele vastu. Kitsed hakkavad kinni jääma, see tähendab, et detsembri keskel saab läbi meie esimene piimahooaeg, et siis märtsi algusest koos tallede sünniga uuesti alati. Igatahes nii nooremad kui vanemad kitsed tunnevad end hästi. Mokad on kitsedele vaigust rasvased, sest pistavad kuusekoort.








Ei saaks öelda, et väga kehvasti tunneks end ka meie koerad, kes käisid vahepeal pealinnas juuksuris ning nüüd nudipeadena lõhveradavad õnnelikult ringi. Puntsel pistab muidu jääd põske nagu miski jääelukas.







Samamoodi ikka samamoodi asjalikult jätkab ka senjoor kukk oma prouadega.




#kaldetalu juustumeistrid ja laat

Kohaliku elu nimel käisime oma viie juustukeraga Lüllemäe jõululaadal. Eks enne iga laata peab toimuma ka promopildistamine, mis loomulikult oli väga lõbus.




Laadal oli suur vaatamisväärsus loomulikult ka Anna Kase. Meie viis juustukera leidsid kiiresti uue omaniku ning ringi liikus ka multifunktsionaalne laadamuusik ehk ühemehebänd.





Aga muidu ikka sööme värvilsi porgandeid ja korra oleme juba ka piparkooke teinud.



Pole see pime aeg nii õudne midagi, pigem isegi vastupidi lööb hinge soojaks need loojangud, kui päike on väljas.


Ja ka linnud saavad sihvkasid. Ikka kena köögiaknast vaadata. See sihvkad on loomulikult enda kasvatatud päevalilledest ja nagu näha, siis ka mõni kana on nende peale maias.



KUIDAS MA HOMMIKUL ÄRKASIN

Kui mina ja Mart mõlemad kodus oleme, siis üldjuhul käib lüpsmas Mart. Kuidagi on nii kujunenud. Kuna aga Mardil juhtus õnnetus ja üks käsi vajab puhkust, võtsin lüpsmise üle. Kui Mart on hommiku inimene, siis mina nii entusiastlikult hommikul kell 5.30 pigem ei ärkaks. Mart on sellest minu hommiku/õhtu sisemisest vastuolust vist aru saanud ja on nõus sellega, et Frau juurde minek hilineb 45 minutit. Mulle serveeritakse hommikukohv, mida naudin peaaegu silmad kinni. Siis panen mitu kihti riideid selga ja minek.

Kui ma toauksest olen õue astunud ja trepil seisan, siis on tegelikult see meeletu uni juba seljatatud. Ma olen hommikuti pigem aeglane ja seetõttu ma kõigepealt seisan trepi peal ja vaatan lauda poole. Ei liigu. Hingan külma õhku sisse ja passin. Praegu on hommikul pime. Vahel on tähed. Vahel ei ole. Mõnikord on kuu näha. Täna ei olnud. Laudast on kuulda kanade koogutamist. Kohati kukk annab endast märku. See trepil seisatamine on mõnus hetk, millest alates kogu protsess võtab väga mõnusa vungi üles ja teen asju väga hea meelega.


Igal talitajal on ka oma eripärad ja lähenemised asjale. Minuga saab iga hommik lauta kaasa väike Punn. Kuuldes, et ma köögis riidesse panen väriseb ja niuksub ta juba rõõmust koridoris. Tema kanad!


Kuna õues on külmaks läinud, peab loomade veed toast tooma. Selle tarvis on meil kaks kastekannu, mille panen toas sooja vett täis. Kitsedele meeldib meeletult soe, puhas vesi. Olen tähele pannud, et meie 28 kana ja kukk suudavad ära juua päevas sama palju vett kui 8 kitse. Seega üks kastekann kitsedele ja teine kanadele.



Kui ma lauta jõuan siis tervitab mind esimesena Frau. Kuna ma tulen veidi hiljem kui Mart, siis mind juba oodatakse. Samas tuju paistab olevat hea. Mulle tundub, et see veidi hilisem tulemine tegelikult meeldib Fraule. Siiski peab Frau veel veidi ootama, kuna kõigepealt talitan ma kanad ära.

Kanad on "hommikuinimesed". Nad on juba ammu end ukse juurde rivistanud. Kui hommiku krõbukaga nende boksi sisenen, on päris raske kõndida nii, pean vaatama, et kellelegi peale ei astuks. Ettevaatlikult, sulelised ümber jalgade liigun söögiga nende toidunõude poole. Mõni hilisem ärkaja, kes veel õrre peal virgumas muidugi kasutab olukorda ära ja lendab otse õrrelt käes olevasse kaussi. Siis tuleb võidelda selle eest, et lendav nahaal käes olevat ämbrit ümber ei ajaks.




Selleks ajaks, kui ma toiduga kanalasse jõuan on esimesed munad pesas. Enamus ootab aga munemist. Nüüd on aga juba Frau ka suhteliselt lüpsiootel. Ta oootab juba lüpsiruumi uksetaga.


Panen munad kanamaja peale ja lähen Frauga lüspiruumi. Lüps ei ole meie jaoks ainult piima kättesaamise koht. See on ka võimalus suhelda personaalselt loomaga ilma, et keegi teine loom segaks. Minujaoks on see ka aeg, kus saan ühte looma täpsemalt vaadelda tervise seisukohast. Kuidas on sõrgade, udarate olukord. Üldine toonus, karvaseisund, söögiisu, tuju. Kas on mingeid lööveid, marrastusi jne. See on oluline aeg selleks, et olla kursis karja tervisega. Lüpsipingil seistes saavad loomad sööki-maiust ja see annab võimaluse rahulikuks jälgimiseks. Loomulikult patsutan ja kallistan ka neid. Nüüd on lõplikult unustatud see hommikune raske ärkamine. Ja kui iga ärkamise juures olen mõelnud, et pärast lüpsi lähen uuesti magama siis selleks hetkeks olen kindel, et ma ei lähe kindlasti pärast lüpsi magama. Siiski, ei tohi nüüd liiga mõtesse oma une üle vajuda, lüpsta tuleb. Kui liiga kaua venitada siis mamma Frau võib saada pahuraks ja siis ta hakkab sarvedega vehkima. Õnneks on ta nii aeglane, et justkui aegluubis saab vaadata kuidas pea juhib sarvi alt ülespoole sinu suunas. Sul on piisavalt aega eest ära minna.


Lüpsile minemise järjekord on kitsedel suhteliselt paigas. Kui esimene peab kindlasti Frau olema, siis järgmiseks tulijaks on aja jooksul kujunenud Kira. Ta võtab asja rahulikult ja teeb hommikusi protseduure. Sööb heina ja vahele sügab jalgu. Kui Frau väljub lüpsiruumist, siis on ta koheselt platsis. Kolmandaks jääb meie piima superstaar Sonja!

Kogu selle aja on Puntsel laudas, kanamaja all olnud. Kui kanad oma söögi kätte said siis nende liikumine aktiviseerus ja see pakub Punnile tohutut huvi. Siblivad kanakesed naelutavad Puntsli tähelepanu ja ta unustab isegi tema kõrvale pugenud "kolmikute" kartmise. Tema kanad!


Kui ma laudast tagasi jõuan, siis on läinud valgemaks. Juba on natukene näha puude siluette. Päev võib alata!


Viimased ca kolm kuud olen Anna tõttu saanud oluliselt vähem õues liikuda kui tavaliselt. Seetõttu on see igapäevaste tegemiste sundvahetus väga mõnus ja vaheldust pakkuv. Kui tuppa jõuan on Anna ärganud ja käimas on isa-beebi hetked. Hakkame kõik koos hommikust sööma!


Õdusad talvised õhtud

Talv hakkas peale järsku ja otsustavalt. See kõik on väga tore, sest õues on valge ning lumi loob positiivse meeleolu. Teeme rohkem tubaseid tegevusi ning ka kitsed ja kanad pistavad pea õue vaid mõneks tunniks keset päeva.


Kuused laudas




Varsti on jõulud ning inspireerituna selles langetame regulaarselt mõned vana kuuseheki kuused, mis jäävad ette ning viime need lauta mugistada.



See on suur delikatess ning kuusetipp süüakse kiiresti rootsuks.


Paku vinnamine




Üks moodne sisekujunduse element on puupakk ja kui mootorsaag sai juba käima tõmmatud, siis paar suurt koju vinnatud kasepakku sai enam vähem sirgeks saetud ning jõuga tuppa vinnatud. Tuppa pakud said, aga teisele korrusele vinnamiseks jäi jõudu väheks, kuivavad pliidi kõrval kergemaks ja siis saavad ka need pakud ülesse.


Aga talv on loomulikult ka möll. Suur möll.




Kangastelgede uuesti püsti paneku algus



Küll aga said teisele korrusele mõni aega tagasi kangastelgede jupid. Vanaemale väga meeldis vaipu valmistada ja kangasteljed olid lahtivõetult kenasti sauna eesruumis ca kümme aastat ning nüüd on nii, et millalgi paneme need kangasteljed kokku ning katsume vaikselt nokitsema hakata nendega. Elame, näeme, mis välja tuleb.





Õdusad õhtud ja kodukulinaaria


Kodukulinaaria üks oluline sündmus on see, et tegime kõva kitsejuustu ja muidu tuli täitsa hea, ainult veits kaua hoidsime soolvees, et tuli veits soolane, aga näiteks pitsa peale sobib siuke juust ikka väga hästi.



Oligi siis nii, et odrajahust sai improviseeritud pitsapõhi, ämma letšo leidis kasutust ja lisasime sibulaga praetud hakkliha ning kõige peale kitsejuustu. Pitsa valmis suures ahjus süte peal ja ütleme nii, et kiirelt me selle kahekesi nahka pistsime.


Ja loomulikult käivad õdusate õhtute juurde ka keeks ja tee.



Anna Kase käis vanaema juubelil


Vahepeal sai vanaema Lull 70 ning Anna Kase käis Viimsis Jussika pubis peol. Oli vahva pidu ning Anna Kase on siuke seltskonnalõvi, et kui tema tahab magada, siis ei sega teda ka kardina taga mürgeldav bänd. Anna Kase oli muidugi ka väike juubel, juba kaks kuud ringi mürgeldatud.




Aga igapäevaselt Anna Kase võtab loomulikult ka meie õdusatest õhtutest osa ning on iga päev järjest ärksma, tahab, et temaga räägitakse ning tundub, et eriti meeldivad talle jutud meie loomadest.




Puukuurist sai kitselaudake

Septembri ja oktoobri suurprojekt oli kitsede pinna laiendamine. Lauda kõrval oli vana puukuur, mis oli suures osas koli ja rämpsu täis. Kui asjad välja said, siis tuli ruum soojustada maja ehitusest üle jäänud materjaliga. Samuti tuli teha laudakese ette ka välisaedik ja söödaküna.

Porgandivõtt ning põllu hooaja lõpetamine



Aga porgandi võtsime ka ülesse. Porgand tahtis sel aastal kaua kasvada, siis kasvas suureks ka. Eriti priskeks tõmbasid kollased porgandid. Porgandi võtmise juures olid ametis loomulikult ka koerad. Pole mitte midagi paremat kui varastatud porgandi maitse.



Loomulikult ei ütle porgandi cigarillo ampsamisest ära ka Mamma Frau ja teised kitsed.



Üldiselt sai selleks hooajaks põllumaa lukku pandud. Uus hooaeg küüslaugu mahapanemisega alustatud ka, aga enam põllult sel aastal miskit võtta ei ole.


Kitselaudakese sisetööde lõpetamine


Panen kohe alguseks paar enne ja pärast vaadet, et milline nägi ruum välja sisetööde käigus ning siis, kui heina sisse tõime. Metsik ruumi ümbersünd see päris ei olnud, kuid ruum muutus päris soojaks ja õdusaks.






Kitselaudakese välistööd


Muidugi tuli kitsedele rajada ka aediku hoovipealne õueosa. Selleks sai edwardiga metsast ära toodud paar langenud kuuske, millest ühe tipu said kitsed maiustamiseks.


Ega see õuetöö muud polegi, kui postid niivõrd kõvasti ja sirgelt maasse kui võimalik. Postide külge siis servamata lauad aedikuks. Kui seda kõike tegin, siis loomulikult lauda tara tagant oli mul abis kogu aeg abimees Hummels.



Välisaediku söödaküna jaoks sai keldripealselt eterniite lahti kangutatud. See keldripealne läheb järgmisel aastal likvideerimisele, seega ettevaatav taaskasutus.



Juhtus nii, et sel ajal kui Mart õrnalt eterniite eemaldas, siis Puntsel oli ähmi täis ning koos Teelega leidsid keldripealselt kaks sooja kana muna. Pesade tegemise teema vastavalt inimeste tegevusele.


Kanade karjatamisega peab Punn kogu ametis olema, kanad teevad heinamaal ringe.



Välisaedikuks tõime natuke materjali saekaatrist, aga kus võimalik, siis teeme ikka taaskasutust. Naelte väljakangutamine on ka seltskondlik töö. Koos abimeestega sai välisaedikuga tehtud korralik lõpuspurt.





Loomade vedamine ja aediku avamine



Kui aed valmis laudakese ees, siis poiste aedikust tuli kõigepealt transportida kohale Curry.


Kui poiss kohal, siis Inkale ja Monale järgi ja Monn oli siuke vahva positiivne preili, et tema tuli ise, teda juba pole vaja süles tassida.







Pärast seda, kui loomad said uude aedikusse, toimus loomulikult ka traditsiooniline aediku avamine lastešampuse pauguga. Uus soe laudake on väärt ruumitäiendus. Ehitusobjektide avamine peab alati olema sündmus.



Sügis on meeldivalt kuiv olnud ning Anna Kase samuti tšillib kenasti õues.


Samuti oleme leidnud hetke katsetada kõva kitsejuustu valmistamist. Aga sellest juba teine kord, kui lisaks soolamisele on kerakesed vahatatult ka laagerdunud.






KOLMIKUD, SOOJA RUUMI EHITUS, SUGUMÖLL

Sügisel on tuuled ning lehed lendlevad ringi, aga meie ehitame, kasvame ning sõbrustame.


Kolmikud saabusid


Juba paar nädalat elavad meie juures Kolmikud. Nii kutsume oma kolme uut noorkitse, kes on pärit Üvasti talust. Liiguvad koos ning veel ei ole inimesega nõnda harjunud, et sülle roniks nagu meie kohalikud ärahellitatud karvikud. Kui Kolmikud saabusid, siis nad kirjutati koheselt sisse Mamma Frau kursustele ehk Frau hakkas nendega päevad läbi tegelema, suunama, et kuhu nad astuvad ja millal võivad lauta tulla jne.


Alguses tundus, et Frau poriseb ja ülbab Kolmikutega ainult, aga kui nüüd Kolmikud laudas söödasõime all Frau kaisus maguvad, siis selge on see, et Frau on õnnelik, et ta saab kellegagi tegeleda.



Kolmikud hakkavad piima andma järgmisel kevadel peale esmapoegimist nagu ka meie talled Inka ja Mona.




Uue laudaruumi ehitus



Vana puurkuuri tassisime siis mõnda aega tagasi kolast tühjaks ning nüüd oleme ehitanud seda puukuuri käepäraste vahenditega soojemaks. Seinad said nüüd valmis ehk puulaudist tihendatud, sinna peale seestpoolt jääkvineer, jääkvill ning vanad kapiuksed või OSB plaat. Ruum on nüüd päris soe, natuke veel tihendada ka katust ning õueaediku osa ka teha ning siis saavad ka poisid päris sügaval talvel jaanuaris, veebruaris soojas olla. Samuti saame seda lisaruumi kasutada kevadel poegimistel ajal soojema ruumina.


Ehitada aitab suure kirega loomulikult Puntsel. Tema ülesanne on kuurist vanu puujuppe õue peale laiali tassida. Teinekord on puujupp nii suur, et Punn peab manööverdama, et kuuri uksest üldse välja mahtuda. Töökas ja siiras koer.

Poisid ja tüdrukud


Ja siis äkki 3. oktoobril jõudiski kätte hetk, et peaks poisid ja tüdrukud kokku laskma. Tüdrukud kargasid nõnda palju üksteisele selga. Mõtlesime, et parem on aeg ära kasutada, kui oodata päris oktoobri lõpuni. Teatasin siis poistele sõnumi, et täna saate naistega kokku ja nagu näha, siis Hummels tegi siukeseid suuri silmi selle peale.


Oli see siis logistikaülesanne. Poisid kõigepealt eraldi aedikutesse ehk uks vahelt kinni ning siis Curry aedikusse kolisid Mona ja Inka sisse.


Siis tuli protsessi keerulisem osa, et Hummels tuli naistesse tuua ehk poiste aedikust vinnata Hummels lauta. Ega ta kuulab küll Mardi sõna, lihtsalt ta rihmast tuleb kõvasti kinni hoida.


Igatahes Hummels va sugutäkk aega ei raisanud vaid hakkas kohe naistega tegelema nagu meeshormoonide meistriklass.




Kõike seda jälgis ülevalt lakast kana. On üks kana, kellele meeldib mööda redelit üles ronida ja sealt alla vaadata.



Olukord Curry, Inka ja Mona juures on palju rahulikum. Nagu hästi kasvatatud lasteaed. Eks nüüd paari kuu pärast ultraheliga selgub kinnitus, et kas ja palju on kevadel tallesid oodata.



Anna uudistab maailma


Anna kasvab. Viskab sentimeetreid juurde ja on iga päevaga järjest rohkem ärkvel. Elab ellu sisse. Valvur Punn on muidugi kohe oma töökate käppadega lapse juures suur valvaja.


Päevad on aktiivsed ning nalja ja lugusid on meil siin kõvasti. Ka õunamahla tegime veel korra.


Ka juustu teeme pidevalt. Ka ahjus on nüüd üle päeva mõnusat suurte puude prõksumist. Aga samas saavad veel loomad ka ristikut matsutada.



Anna Kase sünd ja tohkeldused


29. augustil kell 10.24 laienes #kaldetalu koosseis. Tartus sündis Teele ja Mart Kase tütar Anna Kase. Tartu Ülikooli Kliinikumi prouad ja neiud kohtlesid meid väga hästi ning Anna Kase tundub end kodus tundvat mugavalt. Magab, sööb ja paar tundi päevas passib. Kõik õnnelikud ja tublid.


Vanast kuurist tuleb Curry, Mona, Inka häärber


Vahepeal vedasime sõnniku välja ning nüüd tegime ka vana kuuri kolast tühjaks. Õue peale kerkis suur asjade kuhi, mille nüüd ära sorteerime. Tööriistad ja väärtasjad lähevad garaaži, aga palju rämpsu läheb ka lõkkesse või prügisse. Asju ei saa inimesel liiga palju olla.



Muidugi siukese kola ringipaigutusele saab palju nalja ka, näiteks vana kapi tassimisest võib teha terve reportaaži.





Aga leidsime loomulikult ka igasuguseid vanu asju, millel on ajalooline väärtus.




Anna jalgrattad ja hipsteri jalgrattad

Ja tuli välja nii mõnigi väike jalgratas, mille Anna Kasele korda katsume teha.



Aga päevi ja sõite näinud vanad hipsterijalgrattad müüme maha. Need vajavad nokitsemist, aga nähtavasti saab kõigist asja. Kui sul on huvi nende rataste vastu, siis võta meiega ühendust, küsi täpsustavaid fotosid ja tee oma pakkumine. Kui läheb kaubaks, siis võime need sulle Tallinna või Tartu kohale ka tuua.



Kitsedele oksi ja maisi

Muidu kitsed söövad siis ikka värkset ristikut, kuiva heina ja metsast tulevad oksad.



Samuti oma metsikust maisipeenrast tuleb nüüd neile maisi. See on siuke kiire amps-karmauhh maius.







Ja Puntsel istub ikka tibude juures. Nädala pärast kolivad tibud kanadega kokku. Et hea sõber kukk saab veel prouasid juurde.



Elame kenasti omas rutiinis. Sügis tuleb kuivem ja rõõmus.



Augustisaak

Olid hullud vihmad ja palju pori. Õnneks nüüd on tõmmanud selgeks ja vast püsib nii. Tegutseme tohkeldades ning oma mõnusas rutiinis.


Lõke ja kitsede aedik


Kitsed saavad meil oksi ning oksade söömiseks ei ole nagu paremat süsteemi, et lõpuks pead need ikka ära põletama. Kitsed päris puitu ei söö, koort närivad küll. Kui oksad kuhjuvad liiga suureks, siis tuleb need aedikust välja tõsta ja põlema panna.



Ja kitsed oma aedikus nõgeseid jms ka ei söö, nii trimmerdan paar korda aastas platsi puhtaks ning siis saavad kitsed hullata.


Ja kui mina ronin ülesse laka peale, siis kitsed saadavad mind alati pilguga, sest nad teavad, et on võimalus, et ülevalt kukub vihtasid või kuiva heina.



Mänge leiutavad kitsed igapäevaselt. Näiteks võib olla õun tennispall, mida on hea edasi visata.


Aga loomulikult on kõige tähtsam mugistamine. Mamma Frau hoiab silma peal, et tütreke Mona ikkagi sööks.



Mona jalalihased hakkavad vaikselt meenutama olümpia tõstesportlaste figuuri. Samas pea on väike ning naeratus on ikka näol.



Curry elu koos direktoriga


Hummels on loomulikult õnnelik, et tal nüüd on õueaedikus kaaslane ja õueaedik on poole suurem kui varem. Aga loomulikult on Hummels väsimatu tüüp, kes kogu aeg tahab koerusi teha. Küll Curryt kõrvast sikutada, küll kamandada poissi, et nüüd läheme teise söödasõime juurde. Hummels on loomulikult armukade, kui keegi Curry rohkem pea alt sügamist saab või ainult Curryst tehakse pilti.




Vana puuriida lõpp ja #kukkonkohal


Kui lõke põles, siis oli vaja ära likvideerida üks vana puuriit, mis omadega läbi. Puuriida likvideerimise juures loomulikult on kohal kohe ka kukk oma kanadega.


Üleüldse, kus hoovi peal või aias midagi toimub, siis #kukkonkohal.





Puntsli uued tibud kasvavad


Teele tõi Tallinnast saabudes Äntust kaasa kuus uut tibu. Läksid õunapuuaeda elama kuuks nagu meil ikka tibud elavad ning loomulikult Puntsel vaatab neid päevad läbi. Kõik kordub.




Sibulavõtt




Kuivematel päevadel võtsime sibula ülesse. Saak normaalne, salatisibul väike, aga seda polnud aega ka rohida, see kasvas nagu kasvas.



Sibulavõtu võtsime ette loomulikult kogu kambaga. Ja kogu kambaga grillime ikka ka vortsikesi. Jätkugu ilmad ja teod.


Kambaehitus, rookie Curry, suured pallid heinamaal ja võimasin made in Russia

Uus sikupoiss kolis eile meie juurde elama. Aga selle eelnes see, et Hummelsi maja kõrvale tuli ehitada talle pesa.




Egas midagi, sõbrad tulid külla ning suured postid maasse ning igasugusest sota-pota lauast ja muust vedelevast materjalist sai pooleteist päevaga eeskojaga aedik valmis. Toimus siis ka väike avamine nagu ikka ehituste valmimisel on paslik teha ning lindilõikamise asemel sai Hummels uut aedikut inspekteerima.




Sikupoiss Curry tõug ja päritolu

Curry on 75% anglo-nubiani veresusega poiss, kelle tõime endale Üvasi talust. Tüüringi tõuliinid on hetkel Eesti meie jaoks otsas ning endal pole jaksu, rahakotti ja pealehakkamist, et väljamaalt uus poiss endale orgunnida ja tuua. Seega katsetame, et mis poisid ja tüdrukud tulevad välja, kui ristata kaks head tõugu. Ühesõnaga Mona ja Inka peika on Curry ning ootame põnevusega, mis sellest välja tuleb. Loodame palju tüdrukuid ja palju rasvast piimas.

Anglo-nubian on inglise päritolu tõug. Aga meil läks veits sassi ja panime ameeriklase järgi nime. Nimeks sai siis Curry, mis on inspireeritud Ameerika korvpallurist, hetkel parimast viskajast, Stephen Curryst. Loomulikult oli nime aluseks ka väline sarnasus.

Curry oma uues aedikus


Curry tõime Mooste kandist pühapäeval ära oma minibussiga ning alguses lasime Hummelsiga kokku. Hummels aga noh on kogu aeg nõnda kiima täis, et mõtles, et näe uus vahva tüdruk ning nii läks vaheuks kinni ning esialgu on iga mees oma aedikus.




Loomulikult suur loomasõber Puntsel oli Curryst väga huvitatud, Curry suhtus koera alguses suure ettevaatlikusega, ju ta polnud siukest elukat elus varem näinud.



Poiste aedikukompleks on tüdrukute õuealast näha ning siis kõik viiekesi tulid tüdrukud õhtul vaatama, et kes see uus seal siis nüüd hüüab. Mamma Frau väga haput nägu ei teinudki, ju kõlbab Curry tema Monale peikaks.






Suurte pallide tegemine


Kui me nädala eest ehitasime Curryle aedikut, siis meie kultuurkarjamaal tegid suured traktorid veistele ja hobustele kuivsilo. Meie karjamaa on meile endale liiga suur tükk veel, oma heina olime lakka sel aastal varakult ära varunud. Igatahes saime teada, et meie heinamaa on saagikuse osas väga hea, võib-olla Eesti tingimustes rohkemat tahta oleks patt. Võtsime sikupoistele prooviks ka ühe kuivsilo 300 kg palli, eks proovime, et mis näoga nad seda ca oktoobris söövad.


Igatahes oli pallide otsa Punnil tore varahommikul ronida ning udus klõpstata instagrammi ja facebooki laike.



Kuivkäimla tühjendamine



Kui see blogi algab postitusega, kus räägime sellest, et kuidas ise kuivkäimlat tühjendame, siis tänaseks on selge, et parem on lasta seda teha autol, sest nii ikka saab asja ilusti tühjaks ning hoiab kokku jõuvarusid. Käis siis Valgast kuivkäimla masin, mille lahingupaari iseloomustasin Facebookis nii:
Tellisime kuivkäimla tühjendamise auto Valgast ja eks kõik on elus saanud kogeda paarimeestest töömehi, kes kogu aeg omavahel võtavad või vaidlevad. Täna siis koosnes lahingupaar turskemast jõujuurikast ja vaiksemast vanamehest.
Jõujuurikas juhendab, vanamees roolis tagurdab. Jõujuurikas: "Tule, tule noh, tule noh otse tule...kuhu sa tuled enda arust, stopp!".
Ja siis jõujuurikas on toetanud suurt vooliktoru, millega tõmmati paak tühjaks ja siis lausub vanamehele käredalt selja taha: "Tõmba nüüd sega voolikut, tõmba, tõmba, üks kord tõmba veel nagu alati tuleb tõmmata."
Naasklid. Ja raha võttis enda kätte loomulikult vanamees. Ja tegelt nad ei mõelnud teineteisele halba, see ongi seltsimehelik töömeeste heasüdamlik suhtlusstiil.

Võimasina saabumine


Vahepeal saime kätte ka sellesuvise kingituse, milleks on võimasin. See vene päritolu masin hakkab valmistama väga head kohevat võid koorelahutajaga valmistatud koorest. Esimesed katsetused lehmapiimaga tehtud, tulemused on paljutõotavad. Mõne aja pärast on kitsepiimavõid ka veidi suuremas koguses ka teistele proovimiseks ning meie asjadest osa saamiseks ikka liitu saaduste listiga saates kiri martkase@gmail.com pealkirjaga #kaldetalu



Võimasin näeb välja paras monster ja kui tegime katsetused, siis panime ta algul ka koort liialt täis ning siis purskas masin koort välja nagu lendu tõusev kosmosesüstik külvaks sädemeid.

Aga muidu on valmis nii küüslaugud kui oad. Oad sisaldavad väga palju vitamiine, neid peab just värskelt pistma.



Igatahes tegutsemist on ka augustis palju ning tegutseme innuga. Eile õhtul muidugi tegime ka väikese grilliolemise.




Juulimöll

Meil pole ühes kuus kunagi käinud niipalju külalisi kui nüüd lõppevas juulis. Oli see vast vahva suvekuu. Erinevad pidustused ja kohtumised ehk palju meeldivat sagimist. Aga ennekõike ikka palju rõõmsaid loomi ning nende positiivseid lollusi. Siin mõned tegusad hetked.

Raamatukogu valgus


Teine korrus pidi algselt tulema raamatukogu ja töötuba, praegu on ta suures osas magamistuba. Igatahes on see avar ruum meeldiva atmosfääriga. Aga eks kogu teise korruse väljaehitamine ja sisustamine on veninud. Eesti käsitöövalgustid Pulolt sai soetatud tegelikult juba aasta alguses, aga nüüd saime mahti need ka ülesse panna. Tulid meie rõõmsameelsed elektrikud ning ronisid lae alla.


Ja siin on siis tulemus. Kindlasti võiks fotod paremad olla, aga teeme hetkel klõpse, mis vananevad mobiilid võimaldavad.



Neli valgustit löövad ruumi meeldivalt valgeks. (Tehis)valgus ja rõõm on Eesti kliimas tähtsad, sest siis on iga päev mõtetel võimalus söösta pähe.


Telkimine


Juba mõnda aega on olnud meil tahtmine minna oma heinamaal asuvasse väikesesse männikusse telkima. Aga seni pole olnud ettekäänet ja pealehakkamist. Kuid nüüd juulis, kui külalisi saabus rohkem, siis tegime mõtte teoks.





Niitsin platsi ning tee valmis ning koos abimeestega püstitasime telgi. Igatahes oli lõbu laialt. See positiivne lastelaagri tunne lööb alati kerre, kui käib telgi püstitamine.


Uni oli telgis paar ööd väga magus ja telk on siiani üleval igaksjuhuks, kui hing vajab kamaluga värsket õhku.



Kuke ja kanade seiklused

Kukk on meil siuke asjamees, et tahab alati olla sündmuste keskpunktis. Ta sööb lilli ning armastab oma kanakesi suure kirega.


Noored kanad on meil lennuhuvilised ning alati igal võimalusel ronivad tippu.


Hummelsi maja juures algasid paar päeva tagasi ehitustööd ning loomulikult oli Puntsel oma kanadega koos kohe kohal. Kanade ja kuke päevaplaan on lihtne. Kell 4.00 hakkab kukk kirema, kell 6.30 on hommikusöök ning munemine, kell 9.00 on õue minek ning siis siblitakse ringi kuni kell 16.00 on tuppa minek, õhtusöök ning kohe magama.


Hummelsi tütar

Kitsed selle eest magavad võimalusel päeval ka paar peatäit. Kambakesi mäletsevad ja pikutavad.


Hummelsi ja Frau tütar Mona on küll emaarmastusega iga päev hoitud, aga muidu välimuselt on ta nagu isa suust kukkunud. Ka isalt saanud oma naeratuse ja rõõmsa oleku, sest mamma Frau juba niisama naeratusi ei raiska.



Juuniorklass lüpsiruumis


Meil on nüüd peale õhtust lüpsi välja kujunenud harjumus, et ka kitsetalled Inka ja Mona käivad lüpsiruumis krõbukat söömas. Eks see paar minutit rohkem aega võtab iga päev, aga neil on põnev lüpsipingile ronida ning saab jälgida, et nad oma õige koguse krõbukat kätte saavad. Võib öelda ka, et see on investeering tulevikku.


Meditatsioon

Aga muidu meeldib kitsedel oma pead taguda. Eks Frau taob vastu lüpsiruumi ust sellepärast, et tema lihtsalt peab iga kord lüpsil esimene olema.


Hummels taob oma pead vastu oma maali. Eks tal pea sügeleb, aga vägisi jätab see mulje, et ta nõuab endale uut näitust. Midagi kaasaegsemat.


Kuid Hummels loomulikult ei ütle mitte kunagi ära ka hellustest. Ta on hea poiss.


Talvise kalasupi rohelised pakid


Kui Mardi rõõmus kohustus on talvel jääaugust ahvenad kätte saada, siis Teele pani värsked pakikesed supi peale juba sügavkülma valmiks. Talveks läbi nüansside valmistumine on tore mõtteviis.


Varajase kartuli lõpp


Varajast hakkasime sel aastal nii vara võtma, et nüüd hakkab varajane "Solist" lõppema. Eks osa saaki jäi ka niruks tänu sellele, et pealsed said öökülma, aga noh ütleme nii, et tuleb rahul olla sellega, mis on.


Aga nii meie toorjuustudest kui kartulist saab Tartus ja Tallinnas osa nii, kui liitud kliendilistiga saates e-maili martkase@gmail.com pealkirjaga #kaldetalu. Kohapealt talust saab köömnete või ürtidega toorjuustu paari päevase etteteatamisega. Anna julgelt oma isudest teada.

Meil läheb tegusalt ja rõõmsameelselt. Oleme õnnelikud.



Väljasõit Lätti - Smiltene, Cēsis

Eile toimus väike päevane vaheldus ehk tegime tiiru Vidzeme maakonnas Lätis. Valkast keerasime vasakule Smiltene peale ning möödusime seenemetsadest ning paljudest Läti väikemajapidamistest, mis tegid endale parasjagu vene tehnikaga heina, kõigil karjamaal mõned lehmad ja lambad ringi paterdamas. Ja 40 kiltsa pärast jõudsimegi hommikusesse Smiltene linna ning kohe otsisime üles suure I tähe ehk võõrasse linna sattudes tasub alati suhelda kohaliku turismipunkti aktivistiga.

Smiltene

Smiltene turismipunktist saime kaardi jalutuskäiguks väikeses linnas ning see tuur oli päris vaheldusrikas. Alguses hävinenenud Baltikumi esimese hüdroelektrijaama loo pidepunktid, siis kohalik väike hotell-siidrikoda ning lõpuks avatud meeldiv linnarand.



Smiltene siider on väga hea, saada kolmes maitses ning ma proovisin kuiva ning see on päris väärtnaps. Võtsime pudeli ühes ning pudeli väljanägemises on nägus see, et kirjad on trükitud otse pudelile. Väärikas ja moodne.


Smitlene linnarannake on kena ning läbimõeldud. Üldse on linnas kõikjal suured prügikastid ning linn on puhas. Ranna juures parki sisenedes asub ka päris vaheldusrikas välijõusaal.



Pärast Smiltenet käisime ka väikese Niedrājs järve ääres linna külje all. Kenad lõkkekohad ja ujumisvõimalused.

Cēsise loss

Siis sõitsime ca 50 mintsa läbi tohutu paduka Cēsisesse. Juba märkasime pigem suurlehmalautasid ning puidutööstusi.


Cēsise (vana)linn asub justkui Euroopa keskel. Palju välikohvikud, ilusaid lilli, väikseid kaunistusi madalate vanade majade keskel. Cēsise loss on siis eestlastele on Võnnu loss ning seal on siis tegelikult mitme ajastu lossid kõrvuti ning 6€ per nägu on vaatamist küllaga.



Varemetes saab ronida laternaga ning uuemas osas on ikka jõhker näha, et milline äge saab üks tornis asuv raamatukogu olla ning näiteks seda, et milliseid pitsateid tähtsad härrad vanasti dokumentide külge lajatasid.




Pärast lossikülastust hakkas veel kõvemini sadama, istusime kohvikus veits ning kuna jõele sellise ilmaga sõitma ei kippunud, siis põrutasime läbi Valmiera Valka tagasi. Enne veel haarasime poest kaasa kohalikku kanepivõid, mille maitse on muidugi päris kummaline. Aga Cēsise ja Valmiera vahel on maantee ääres kasvamas tohutult õunapuid, kena sõita.


Ühesõnaga, päevaseks retkeks on Põhja-Läti Vidzeme maakonnas avastada küll ja küll.

Vihtade tegemise algus, vana heinapalli põletus, kogred, mustikad

Pärast heinategu algab vihtade tegu. Vihad on kitsede lemmikud talvel. Vihtade tegu on tegevus, mida on hea teha koos külalistega.


Ega seal muud ei ole, paju- või haavaoksad edwardiga metsast ära tuua ning siis korralikult oksad küljest ära võtta ning vihtadeks siduda. Ja siis laka peale taladele rippuma.


Mõnus seltskondlik tegevus ning paksemad oksad, mis jäid vihtadest üle, need läksid koheselt inspekteerimisse.


Igatahes maaemand Frau on selline, et kui saab heinatuti juustesse, siis las see heinake seal olla, ongi tütrekesel Monal ja teistel hea vaadata, et kes on kes.



Igatahes vihad on maiused, mida tuleb kitsedele talveks meisterdada hulgi.


Vana heinapall


Üks vana heinapall oli meil keset hoovi. Seda heina meil vaja ei lähe, kitsed seda ei söö ning allapanekuks võib ka olla liialt tolmune, seega ei muud, kui tuli ära likvideerida. Paras lükkamine kahele mehele.


Loomulikult kanad vaatasid ka lõkkeplatsil üle, et mis toimub palli sees.


Siis kõik pallist eemale ning riitusena tuli otsa.



Kogrepüügivõistlus


Sai ka maha peetud väike kogrepüügivõistlus meie tiigist. Võistlus läks nii, et lõpptulemused jäid välja kuulutama, sest kalainspektor Miia sõi enne võistluse lõppu kõik püütud kalad ära.


Mustikad ja maasikad



Aga metsas on mustikad valmis. Neid on küll vähem kui eelmise aastal, kuid eratarbimisse jagub, kui on viitsimist korjata. Samuti on metsas varajased kukeseened valmis ning samuti jätkub meil veel maasikaid. Kuigi jah, ka herilased on maasikate peale mihklid.




Suur torm oli Karulas, Lüllemäe surnuaed on segi, samuti paljude talude hoovid ja metsad, meie hoovist läks torm mööda, raiesmikul on küll kolm seemnekaske pikali, aga see on paratamatus. Saab kütet teha, kui tuleb veidi kuivem aeg.


Laudatibud


Noored tibud on asunud munele ning käivad uljalt ka uitamas. Kitsed neist end segada ei lase.



Ja loomulikult armastab oma tibusid Puntsel jäägitult, ei lase Punni enam nii tihti lauta, sest ta ei tule sealt enam ära. Võib tundide kaupa oma kanasid vahtida. Linnuteadlane.

Ja nii, kui on tehnika mängus, on ka kohal kukk, suur abimees ning asjapulk.


Toorjuust


Igatahes, teeme pidevalt ka ürtide ja köömnetega toorjuustu, kohalik inimene kontakteerub otse ja küsib julgelt eks. Pealinna ning Tartu inimene saab liituda meie saaduste listiga saates e-kiri aadressil martkase ät gmail.com pealkirjaga #kaldetalu.

Siin väike katsetus, et kuidas ürtidega toorjuust praetult välja kukub. Ütleme nii, et väga hea amps koos koriandri ja tomatiga.


Enne ja pärast suurt tormi

Meil siin mõned ööd tõmbas täiega välku ning pladistas. See ei olnud maailma lõpp, kui loodusel on omad teemad ja jõud. Aga peale meeletut kuumalainet oli see taimedele asjalik, aga nüüd segapudruna kokkuvõte viimase aja tegemistest.

Jaanipäev



23. juunil juhtus kõigepealt selline sündmus, et koos heade külalistega likvideerisime ühe vana viltu vajunud kuuri õue pealt. Eks ikka oli hea varju alla kola panna, aga oli ka aeg see viltu vajunud kuur likvideerida. Vanaisa mu mäletamist mööda pidas selle ühes osas talviti hobust, teises osas olid suured ahjupuud, aga kuur oli juba aastaid viltu vajunud ja pehkinud. Õue visuaal muutus ilusamaks. Muidugi vaja veel vana heinapalli lõkkesse veeretada ja muud nipet-näpet.


Aga 23. juuni õhtul käisime külas sõpradel Võrtsjärve ääres, kus sai mõnusalt saunas käidud, juttu aetud ja ka #kaldetalu toorjuustu mekitud.






Laadal käik


24. juuni õhtul oli meil siin kohalikus mõisapargis meie talust ca 300 meetri kaugusel suure heki taga küla jaanituli ning enne seda ka väike taluturg. Kuna meie toodang on veel pisku, siis selline väike üritus oli paras laadalkäigu kondiproov. Eks ikka päeval loomulikult mõtlesime ka, et kuidas see meie lauake välja näeb ning käepärastest vahenditest tegime viidad ning haarasime majast ühe vana kirjutuslaua.



"Päris hea on, ei olegi kitsemaitset!" see oli see standardlause, mida ütlesid paljud (vanad)inimesed, kui said maitsta meie kitsetoorjuustu meie maasikatega. Oli väga tore inimestega suhtlemise galerii ning saime kenasti oma kuus ja pool kerakest juustu müüdud. Nii mõnedki inimesed kiitsid ka meie maasikaid ja mis seal imestada, meil kasvab põllul huvitavaid sorte maasikaid ning päikest ka jagub Eestile ebamaiselt meie savisele põllule. Ühesõnaga, maasikad meil kasvavad hästi ning koos toorjuustuga maitsevad veel eriti hästi. Meie praeguse koduse menüü põhiteema.


Aga väärtuslikum teadmine laadalt oli see, et inimesed arvavad, et meie kitsejuust on eriline ja maitsev. See annab tohutult jõudu ja rõõmu.

Mamma Frau ja tema tütar Mona


Muidu loomad elavad hästi, omaette duo on muidugi mamma Frau ja tema tütar Mona. Kogu aeg hängivad kahekesi ringi. See on suhteliselt koomiline, et kuidas üks ema võib tütart poputada.





Oma tibude hull Puntsel


Ja muidugi teaduslikku või šamanistlikku sekkumist vajaks suhe, mis on kujunenud Puntsli ja tema kanakeste vahel. Ta võib neid järjest vaadata terve päeva ja siis nad ronivad Puntsli peal ja ta ikka vaatab neid, lõpuks tuleb Puntsel laudas lihtsalt süles ära tuua, sest jumal küll koer peab ju millalgi sööma ja pissima ka.


Aga noh kui kanamaja alla lisaks Puntslile ronivad ka mamma Frau ja Monakene, siis nagu tundub, et muud polegi vaja, kui laut oleks hästi madal ja kõik loomad saaksid üksteist jälgida.





Pärnaõied ja teised saadused



Ma ei mäleta aastat, kui paar päeva peale jaanipäeva oleks pärnaõied lahti. Pärnaõite korjamine algas, sellest saab talvel teha väga tugeva toimega sooja teed. Värsket kartulit sõime juba nädal enne jaanipäeva, muidugi see oli pigem tingitud heast eelidandamisest, aga siiski on see aasta osad saadused väga varajased ja osad võtavad meie põllul aega. Meil pole aega ja võimalust kogu põldu kasta, nii näiteks porgand, kaalikas, naeris tulevad aeglaselt välja. Samas suhkruhernes möllab täiega. Huvitav aasta ja eks neid segipaisatud kliimaga aastaid hakkab järjest rohkem olema.


Igatahes oleme rõõmsameelsed ning tegutseme edasi. Ahjaa, nastik hävitaks meie laudast, saunast ja mujalt kõik närilised ära, ausalt öeldes, mul pole ussi vastu midagi, kui ta ei sega ja teeb tööd.



Hein lakas jalgpalli EM-ks JA kanad kolisid kokku JA MUIDU idüll kuivas suves

Tegelikult mahub lakka veel heina ning järgmisel nädalal teen veel ühe sutsaka, aga suurem osa talvekrõbisevat sai lakka juuni alguses. Nälga meie kitsed sel talvel ei jää ning ausalt öeldes tundub krabisev kuiv ristik nõnda maitsev, et ega hein võib mõne aasta pärast ka inimese ökotoiduna moodi tulla ja levida massidesse.

Käsitsi heina tegemise tegemised

Heina tegemine ja koju toomine on kuival suvepäeval äärmiselt seltskondlikud tegevused. Olin heina eelnevatel päevadel ära sopsutanud, kui saabusid maale ka abikaasa, abikaasa õetütar Liisa ning minu ämm Lull.



Heinamaal tuleb ülesopsustatud hein mõned tunnid enne koduvedu sopsutada vaaludesse ja vaalud siis hunnikutesse vahetult enne koju toomist. Edwardile sai installitud raam ning raamile siis panime kuhja, siukese ilusa kenakese kuhja.



Kui mina väike olin, juba siis oli komme koormas sõita, sest see oli põnev ja toob ka karjale head ning nüüd Liisa hüppas kuhja ja mina rooli ja väga tõsiselt roolisime kodu poole.





Siis hein lakka Edwardi raami pealt. Soola vahele ning talveampsu-hetki ootama.


Ja samal ajal said heinamaal ootajad leiba luusse lasta ning hullata.




Sama protsessi tuleb korrata kordi ja nii saabki lakk kvaliteetset heina täis.

Igatahes oli mõttes see, et jalka EM-ks võiks see suur töö tehtud olla, peaaegu saigi tehtud, aga kui tuleb viis-kuus päeva järjest veel kuiva ilma, siis teeme ühe raksu veel.


Noorkanad kolisid vanemate kanade juurde


Kanad kasvasid Puntsli õunaaia puuris meeletu hooga. Nii tuligi kätte aeg, kui noorkanad kaenlasse ning teiste juurde elama.


Kõigepealt muidugi viisin pool lauta sõnnikust tühjaks. Kanatuba tühjaks ja puhtaks ja ka kitsepoegade kasutuses olnud sulud. Suurem pind jääb mõneks eraldi päevaks. Igatahes sõnnik on mõnusalt rammus, läks põllu serva laagerduma.



Siis läksin kanu kandma, igaühele musi kaasa uueks eluks. Alguses läksid nad salaja õhtul õrre peale, et integratsioon õnnestuks, aga eks ainuke suur isiksus meil kanalas on valge kana, kes kohe võttis noori nagu omasuguseid. Ma jälgisin valget kana ükspäev pikemalt ja mul on välja arenemas teooria, et valge kana aju ja mõtlemine on arenenud tunduvalt kaugemale kui meie teistel kanadel. Ta mõtleb ja teadvustab elu teistmoodi. Ta ei löö ega kakle kellegagi kunagi. Ta tuleb sülle, kui ise ei viitsi lauta tagasi minna. Ühesõnaga tal on välja kujunenud mingid käitumismustrid, mida teistel kanadel pole.


Igatahes kõikjal on praegu liikvel rebased, kes õpetavad oma poegi murdma. Ütlesime siis Punnile, et kukke tasub kindlasti valvata. Punn võtab ka seda tööd täie tõsidusega, meil käivad kanad vahemikus kell 10 hommikul kuni kell 4 pärastlõunal vabalt ringi ning seni pole olnud rebaste, tuhkrute, kullide vms ühtegi probleemi (ptüi, ptüi, ptüi).



Kitsede mängud


Aga kitsedele meeldib õues jaurata, mängida ja hüpelda ning siin mõned meeleolufotod, kui Emerick veel meil elas.





Igatahes nüüd on Emerick uue kodu leidnud
ja sikupoiste müük on selleks aastaks lõppenud.


Aga kõige uskumatum paar on meil mamma Frau ja tema tütar Mona. Ema hoiab tütar nagu oma kukkununnut, valvab, et tütar sööks ning võtab magades enda kõrvale.



Teine meie noorkits on Sonja tütar Inka. Hästi ilus kits ja sellest loomast kasvab üks meie karja pärl.


Juustutegu



Uued maitsekatsetused edenevad ning Teele on tubli ning leiutas koos Liisaga ühe uue maitse, mis on tõesti hea. Ürdiseguga juust. Muidu veel katsetame köömnejuustu ning lihtsalt toorjuustu. Meie katsetustega kursis olemas liitu listiga, mille kohta saad infot siit.


Aga kaugel pole ka maasikad ja värsked kartulid, päriselt ka.


Igatahes, elagu elu, Teele kasvav kõht ning meie marudad loomad.



Kitsed ja kanad on meie elanud üle aasta. Loomad siin pea 80 aastat.

See oli 11. mail 2015, kui meie pere minibussis reisisid Kalde tallu tüüringi kitsed. Veidi aja pärast lisandusid ka esimesed kuus kana. Ja nii see vaikselt algas. Loomade pidamine on elustiil ja meile see meeldib. Aasta hiljem action käib täie auru ja rõõmuga. Aga et mitte muutuda liiga nostalgiliseks oma ühe aasta suhtes, siis siin hoopis veits päris nostalgiat ja paralleele.


Maja ise




Kahe foto vahe on vast ca 85 aastat. Mina istun trepil maja ees sel kevadel. Maja on sama, mis teisel fotol, tegelikult on vast sama ka elurütm ise. Maja ehitamist organiseeris minu vanavanaema ja enne meid viimati pidasid siin loomi minu vanaema ja vanaisa. Küll loomulikult mitte kitsi, vaid ikka peamiselt lehmi ning lisaks lambaid, kanu, hanesid. Siin üks foto minust hanedega, kes on vahvad loomad, aga kelle võtmine meil hetkel käiks üle jõu. Kuidas see nüüd oligi, pole mitte midagi paremat, kui oma hane muna hommikul omleti sees.


Ühesõnaga majast niipalju, et majas on veel meil teha korralik kanalisatsioonisüsteem ning elektrit arendada jms, aga maja on muidu vägev ning aastaringselt mugavalt elatav. Palk on paks ning vahetada tuli ainult ühes küljes alumine, aknad on uued, katus uus, laudis uus ning teise korruse ehitasime välja meie esmakordselt.


Loomad õuel


Maal elamiseks peab lisaks perele ja majale olema ka sisuline eesmärk. Meil on selleks eelkõige loomad, eelkõige kitsed. Ütleme nii, et kui kitsedel ja kanadel on kõht tühi, kuid samal ajal peenar kuivab kolmandat päeva, siis loomulikult kõigepealt tühi kõht ja alles siis kastmine vms. Igatahes kanad käivad nüüd meil samamoodi vabalt ringi nagu nad on alati käinud siin talus. Esimese ja kahe järgneva foto vahe vast ca 28 aastat.





Hobune vs edward



Mu vanaisal ei olnud kunagi siin traktorit, tal oli hobusega mingi kinnisidee. Minul hobust ei ole ega tule, mul tuleb nähtavasti kunagi multifunktsionaalne kobe ca 35hj traktor, kuid seniks ajan läbi oma edwardiga, mille juhtimine on muidugi väga tõsise näoga tegevus.



Käsitöö heinategemine

Nii nagu lakas tegin heina väikesena, nii me siin mässame ka kogu selle käimasoleva nädala. Ilmad on hullud, minu keha on juba väga pruun ning laupäeva õhtuks on meil tohutul hulgal topelläbisopsutusega heina lakas. Rõuku me pikka heina ei tee nagu vanasti, sest kitsed söövad parema meelega peenikest ja vaheldusrikkamat värki, millega praegu mässame. Aga jälle kaks fotot lapsepõlvest ja siis praegustest askeldustest.








Aasta kokkuvõte

Aasta kokkuvõtteks võiks öelda, et meil läheb väga hästi. Poleks uskunud, et okei pehme juustuni nõnda kiiresti jõuame ning üldse kõik on tegelikult palju lihtsam, kui eelnevalt mõtled, lihtsalt väga suur mure on see, et ööpäevas on ainult 24 tundi ning seega tõesti kogu aeg on kiire ning peab harjuma mõttega, et osad tööd peavadki oma järge ootama väga kaua. Igatahes, nüüd varsti peale heinaaega kõva juustu katsetama, selleks kõigepealt pisi-juustukeldrit leiutama. Need kaks on järgmise aasta ütleme nii kõige suuremad eesmärgid asjades. Hingedes on meil oodata järelkasvu ning nii saab järgmine aasta olema jälle täiest uus, huvitav ja rõõmus.

Loomulikult ka meie metsik juurviljapõld annab sel aastal ohtralt saaki, kui nüüd vähegi vett millalgi alla tuleks. Elame, näeme. Igatahes, alguses foto minust aastaid tagasi ning siis meie mai lõpu kartuli- ja maasikataimed.




Vahepeal oli ka suur tähtpäev, meie vanem koer Miia sai 10 aastat vanaks. Elagu printsess!


Ja aitäh kõigile inimestele, kes meie tegemistele kaasa elavad. Teie toetus annab jõudu. Teame, et elutunnetus kandub edasi ning vast see ongi meie elu kommunikatsiooni eesmärk. Jagada elutunnetust.


Tegemist ja päikest jagub - minitraktor edward, kasvuhoone, kitsekarja jõujooned

Viimased kuud on sadanud väga vähe ning tundub, et läheb samamoodi edasi. Mõnus on muidugi öösel valges jalutada õues ning kuulata linnulaulu. Ja päeval asendub lindude koor konnade kambas krooksumisega. Hein kasvab ning tegemisi jagub, siin väike kokkuvõte viimasest ajast.



Meie esimene traktori aseaine - edward


Kuna uue ca 30hj traktori ostmiseks ei jagu algajatel ressurssi ning ilma garantiita kasutatud tehnika pole meie teema, siis sel aastal soetasime endale hoopis seitsme hobujõulise edwardi. Edward on hüüdnimi Hecht 7100 minitraktorile/mullafreesile. Edward freesib suhteliselt hästi, ka vaod ajab sisse vägevalt. Mullata temaga muidugi hästi ei saa, sest võib kartulit lõhkuda ning kündmine on ka veits lolli mängimine. Aga põhiline edwardi funktsioon ning eelis on käru, millega saame korraga vedada kuni 500kg manti. Edwardiga saame hoovis, laudas, põllul pea kõikjale vahele ja sisse sõita ning tagurdada. Nii on edward meil igapäevane usin abimees. Edward koos oma juppidega läks Valmiera DEPO poest maksma veidi üle 1500 euri, kaks aastat ka garantiid. Juba lasimegi bensuklapi ära vahetada ning käelülitite trosse pingutada. Nüüd on edward tõsine paugupill, iga päeva vähemalt mitu korda rakkes. Hoovis  ja lauda ümber asjade vedimine ja vedamine on talus üks põhitegevusi.



Ehitasime kasvuhoone, võrreldes eelmisega edasiminek




Igatahes oli edward ka rakkes, kui tomatitaimedele püstitasime kiirkorras polükarbonaadi tükkidest ja saekaatrist toodud prussidest kasvuhoone. Eelmine aasta ehitasime paraja nikerdise, ehitustehniliselt sel aastal edasiminek missugune. See kasvuhoone koht on meil põlluservas, Hummelsi aediku ja kitsede tagaaediku vahel, see on hullult kuum koht, seega kasvuhoone põhiküsimus on ka see, et kuidas taimed veidikenegi iga päev õhku saavad, selleks jääbki kasvuhoone üks külg lahti. Ainult traatukse vms peab sinna ette vaatama, sest meie vabakäigukanad leiavad kasvuhoone ülesse varem või hiljem.


Igatahes valge kana on meil siuke tegelane, et ükspäev tahtis ka tuppa dušši alla tulla sõrgasid loputama.




Kitsetalled ja Emerick



Klopp ja Reus on nüüd uutes kodudes, hea sikupoiss Emerick otsib endiselt kodu. Võib infot jagada, igatahes näeb nudi Emerick aasta pärast välja a la nagu tema isa Hummels täna.



Draamad kitsekarjas - Kira kukkus kamandama



Frau, Kira ja Sonja annavad kolme peale praegu päevas ca üheksa liitrit piima. Meie kitsejuustu katsetustest kuulmiseks liitu listiga. Aga algajatele piimaandjatele on ca kolm liitrit päevas per udar täitsa okei tulemus. Ainult Kira on nõnda tugevaks ja laiaks kasvanud, et ega Frau temaga enam tegemist teha ei taha. Frau on õrna hingega kits, eriti nüüd peale poegimist ja Kira on paras ambaal. Nii ongi nii, et Kira nüüd käsutab ning Frau hoiab temast eemale. Kitsede omavahelised suhted on kummalised ja huvitavad.




Käisime Auspausi Mai festivalil


Väike meelelahutus kulub ka ära. Käisime laupäeval Ähijärve ääres muusika- ja tšillimisfestivalil. Tuulutus ikka. Ega muidugi pikalt öösse me ei olnud, sest kehad on harjunud praegu varajase tõusmise ja ka varajase magama suundumisega.


Aga muidu on nii, et hakkasime vaikselt ka heina tegema. Meie ristikusegune kultuurkarjamaa vajab sopsutamist ja milline kvaliteetne söök saab nii olema kitsedel talvel. Edwardiga veame muidugi heina koju. Meil müramine käib.



Kalderandum aprill/mai 2016 - suured masinad, rõõmsad talled, idudega seemnekartulid

Aprilli viimastel nädalatel keeras tuurid üles. Suured masinad möllasid meil hoovil ja metsas. Lisaks tärkas loodus nii, et istutamine/külvamine pidi sajaga peale hakkama.



Teeehitus



Meie ca 180 meetrit pikk sissesõidutee on sellise koha peal, et kallakust valgub teele vähegi märjema ilma korral vesi. Nii muutus kevadeti ja sügiseti suur osa savisest teest ebameeldivalt läbitavaks. Saime eelmise aasta hajaasutuse programmist toetust, panime ise veits rohkem juurde ning nüüd see tee ära tehti. Veekraav tee ääres, geotektsiil tee all ning päris paks kogus tõstet peaks muutma tee aastaringselt meeldivalt kasutatavaks ka raskematele autodele. Teehöövel on veel käimata, siis peaks vallid ka kaduma.


Igatahes mässamine oli paar päeva nii suur siin, et tuttavad, kes mööda sõitsid, helistasid ja küsisid, et kas pannakse asfalti ning mitu sõidurida mõlemas suunas tuleb. Nali naljaks, aga kui maal pole tee meeldiv, siis on kõik sombused päevad veits ebameeldivad.



Loomulikult jälgis teeehitust pingsalt ka ehituste peaspetsialist Frau. Mis masinad, mis nad seal teevad, kuidas nad teevad. Kits, kes sobiks tõesti ehitusjärelvalvesse.




Metsa uuendamine



Samal ajal, teisel pool meie valdusi, heinamaa ja suure metsa taga, kus me sügisel tüki metsa maha võtsime, mässas maapinna uuendamisega traktor ning peale seda läks istutamiseks. 2800 kasetaime ning 1500 kuuske oli vaja kiiremas korras kasvama panna. Enamuse neist panid usinad abilised, aga ma ka veits istutasin ja peab ütlema, et ega see metsa istutamine mingi väga lihtne töö pole. Ikka kükakile ja jälle püsti jne jne. Aga nagu juba korduvalt öeldud, siis on kuidagi asine ning samas ka romantiline teha tööd ja luua loodust, millest lõikavad kasu sinu järeltulijad.





Kartul vara maha


Värske kartul sai maha aprilli viimasel päeval. Seekord eelidandatud. Eks näis, kas jaanipäevaks on kartulas laual ja valmis jagamiseks. Ikka käsitöökartul, ikka peaks tulema hea maitsega ja saagikas. Aga midagi lubada ei saa, sest eks me oleme algajad eksperimentaalkartulikasvatajad, kel eelmine aasta õnnestus. Igatahes kartuli panemisel Miia muidugi vaatas kõik üle ning valis välja ka vaost mõned nõrgemad kartulid ja varast ära. Halb kartul ei sobi seemneks, Miia on spetsialist mullatöödes.




Klopp läks uude koju


Aprilli lõpus nautisid kitsetalled veel kuiva heina, nüüd päeval juba mugistavad värsket, öösel kuiva. Aga eelmine laupäev jõudis kätte see hetk, kui esimest korda elus reisis meie talust sikk välja. See on väga hull tunne, kui muretsed, et pead millestki väga lähedasest loobuma ja siis siis see tohutu psühhofüüsiline õnnetunne, kui saad aru, et sinu kasvatatud loom läheb hea elu peale heade inimeste juurde. Klopp elab nüüd Värskas ja hea vene hingega inimesed panid mulle kaasa ka kaks värsket latikat Lämmijärvest, neist sai väga hea supi. Latikat ei ole mõtet praadida, meil maal ei ole veel suitsuahju, aga latikast saab tänu rasvasusele väga mõnusa supi. Igatahes, Klopp on juht, elagu mu Klopp!


Kevadõied



Aga muidu on loomulikult nii, et tänu järsku soojaks läinud ilmale kõik tärkab.




Puntsli tibud


Siin ei ole rohkem juttu vaja, see koer lihtsalt istub nende juures. Ja kui tibud lähevad ööseks kappi magama, siis õhtul istub ta lihtsalt kapi juures ja kuulab oma tibusid.


Igatahes, elu maal on muutnud värve. Nüüd on kõik roheline. Jõuga tuleb loodus peale, tuleb inimestesse energia ka.

Ja kes tahab meie kitsejuustu proovipartiidele manu saada, siis ainuke võimalus on liituda listiga. Olge tegusad.

"Ringvaate" külaskäik, lasteaia külaskäik, metsataimed saabusid, Punni tibud jne


Kevad vindub. Aga ühel ilusa päeval halbade ilmade vahel käis meil külas televusser. Täna käis külas lasteaed ning kitsetibud ja päris kanatibud kasvavad. Põllumaa peab ootama, sest on märg ja külm. Ilm lubab homsest keerata, siis läheb kõvem tegutsemine lahti ja nii on paslik teha enne põhjalik blogipostitus.


Ringvaade ja kaks naerumõistmist meile endile

Oli siis möödunud reedel eetris lõik meist populaarses ETV saates "Ringvaade". Mai Palling tegi toimetaja/režissöörina head tööd nagu ka operaator, nii sai kokku päris positiivne ja lustakas lugu. Aga kaks siukest meie omaette naeru, mis vajavad selgitamist.

Esiteks see, et ma tahtsin intervjuus öelda, et ma ärkan kell viis hommikul ja muutun apaatseks kell üheksa õhtul, mitte kell üheksa hommikul. Ei ole nii, et viiest üles, kitsetall süles neli tundi hoovi peal ja siis mulle aitab ja magama ära kell üheksa hommikul. Viiest hommikul üheksani õhtul on päevaplaan.

Ja Teelega ei ole nii, et ärkab siis peale üheksat hommikul ülesse, kui mina olen niiöelda juba jälle magama läinud, et abikaasa ärkab ülesse ja kukub romantiliselt muudkui kiikuma ja koertega mängima. Maaelu on ikka mitmetahulisem. Me tohkeldame ringi hommikust õhtuni ja oleme seda tehes õnnelikud.


Igatahes oleme saanud meeletult palju positiivset tagasisidet "Ringvaate" lõigu peale. Aitäh kõigile.

Lasteaed


Täna käis meil külas kitsi ja kanu uudistamas kohalik Kaagjärve lasteaed. Üldiselt ei ole ei massi- ega individuaalkülastused meie talu prioriteet, kuid täna oli tore. Hea oli lastele näidata loomi. Juhtus nii, et hüppavatest kitsetalledest ja porgandit mugistavatest kitsedes osutus laste seas populaarsemaks meie sarmikas kukk.




Metsataimed saabusid


Ükskpäev saabusid kase- ja kuuseistukid, mille metsa istutamine läheb lahti siis, kui aprilli lõpus või mai alguses saab metsatukas maapind ettevalmistatud. Teeme nalja, et see on meie kõhubeebi kaasavara. Nali naljakas, aga nende taimede puuks kasvamist me veel eluajal näeme, aga raie jääb teha järgmisele põlvkonnale. Pikaajalised eesmärgid, pikaajalised eesmärgid on need, mis elus on olulised. Kaseistikud on väiksemad ja kuuseistikud on tunduvalt suuremad. Hetkel ootavad nad keldris õiget aega.




Kanade spetsialist Puntsel


Kevade saabudes alustas tööd ka õunapuuaias Kanaelu esimene disain. 10 kanatibu nüüd elab öösel kapis ja päeval siblib võrkaias ringi. Nad on ikka päris väikesed ja nad kavatsevad järgmise 1,5 kuu jooksul päris korralikud visata, et hakata andma mõnusaid mune.


Tibuaedik aias on Puntsli lemmikkoht. Ta kuulab, valvab ja hääletult mängib kümne tibuga. Puntsel on põhjalik loomaarmastaja.


Kitsepoisid ja -tüdrukud


Kui juba jutt loomaarmastuse peale läks, siis kitselapsed kasvavad täiega. See on päris uskumatu, et kuidas viie nädala vanuselt juba kuiva heina kahe suupoolega mugistatakse.




Ehitusspetsialist Frau


Rääkides spetsialistidest, siis ühe maaemanda vaheaediku ehitamisel õues võttis osa maaemandast ehituskontroll Frau isiklikult. Kuna aedik sai tehtud kitsede poolt näritud kuusepostidest, siis kuusekoore järelkakkumine oli veel eriti usin tegevus.




Mullaspetsialist Miia


Muidugi ei tasu unustada, et kui käes on kevad ja kaevamine, siis on kõige suurem spetsialist Miia. Maja ette rajasime uue lillepeenra ning nagu Puntsel vaatab pikalt kanu, nii vaatab Miia pikalt mulda.



Lihtsalt lebo

Ja täna sajab vihma. Kõvasti ladistab. Mitte midagi ei saa õues teha. Siis on kitsetallede lutitamise vahel aega ka lihtsalt pikutada. Kevad.


Juustukatsetused


Vaikselt, aga sihikindlalt teeme ka juustukatsetusi ning kitsepiima karulauguvõi on ikka ka päris hea. Igatahes, et saada rohkem infot meie saaduste ja testpakkide osas, siis oled julgesti palutud liituma listiga, mille kohta saad rohkem infot saaduste lehelt.



Blogil aasta täis, kitsed õues, kukk mures valge kana pärast jms

Täna sai aasta täis, kui oleme aktiivselt oma metsikelu.ee blogi pidanud ja kommunikeerinud. Kevadtööd pressivad peale, kitsetalled kasvavad ning kitsejuustu katsetused jätkuvad. Kitsejuustust ja -võist kirjutame õige pea, aga siin siis kõik muu.

Kitsetalled õues




Kui kitsetalled õue tulevad, siis on see totaalne jõud. See on Borussia, see on energia, see on hüpe ja lust. Üks kolmest sikupoisist otsib endiselt endale uut kitsekarja, seega huvilistel palun kirjutada kaseteele@gmail.com.

Aga muidu on kõik kitsetited meil tublid. Kasvavad ja möllavad. Pole muud lisada, et tärkav eluhing on ilus vaatepilt. Siit näeb ka ühte videot.



Kevad


Kevad tähendab seda, et tiigis hakkavad möllama konnad. Konnad on ju iiri setterite lõbustuspark. Neid on vaja uurida, neid on vaja puurida. Varahommikuti ujub meie tiigi peal ringi veel ka üks pardipere, see on loomulikult iirikate jaoks suur skandaal, suur skandaal.



Kitsemammid on nüüd päeval tagaaias



Et kitselapsed saaksid olla lauda eesaias ning mammid taga, siis ehitasin vaheaia, mis tehtud kitsepoolt järatud kuusetüvedest ja ka söödaküna, mis mõeldud maaemandadatele. Kanad siis siiberdavad õues kahe aja vahel ja ükspäev jäi valge kana tagaeda ning kukk hakkas kohe muretsema, ega siis muud polnudki, kui aia otsa ja madam hüüetega ära kutsuda.


Põllutööd alanud


Esialgu läks maha varajne porgand ning varajane peet. Esialgu läksid need maha ikka kondijõul liivase savise maa sisse. Vaod tulid veits kõverad, aga mis tost. Igatahes veits nüüd vihma peale ja küll kasvavad.


Juustuköögis käivad ka katsetused muude tegemiste kõrval täie hooga ning loodevatasti saame varsti lugusid rääkida asjadest, mis meie arust on päris hea maitsega. Seniks lugege, kuidas meie toodangu uudiseid kuulda esimestena.

Ikka ilusat kevadet kõikjale Eestisse, Euroopasse ja üldse igale poole keerleva palli peale. Mart & Teele ja teised.




Mona, Inka, Klopp, Reus ja Emerick - 2016 kitsetallede nimed

Kui praegu hommikul lauta astume, siis juba kell kuus paistab akendest valgust sisse. Paneme tuled põlema, kanadele toidu ette, õpetame tallesid lutist sööma ning siis laseme ka kitsed tallede juurde. Oma ema nisa on ikka oma ema nisa. Mugistavad emadest muidugi täiega, kuigi teevad juba emadele haiget oma hakkavate hammastega. Siis lähen mina uuesti tuppa ja pesen käed korralikult puhtaks. Pärast seda algab mul Frau, Kira ja Sonjaga piimaruumi trall. Lüpsmine läheb meil kaks korda päevas edukalt. Mu naiskond tahab lüpsma tulla ning kuigi lapsed joovad emade piima isukalt, saame nüüd iga päev ka paar liitrit rammusat kitsepiima.

Aga veel ei taha kitsepiimast ja algelistest juustukatsetustest pikemalt kirjutada. Räägime hoopis lahti oma kitsetallede nimed.



#kaldetalu Borussia poisid!


Poistega jätkame isa Hummelsi rida. Ehk sikkude nimed on Borrussia Dortmundist inspireeritud ning iseloomudest lähtuvalt said poisid nimed nii:

Juhtkits Frau poeg on Reus.


Reus on osav, aga veidi tagasihoidlik. Just liiga hea olemine saab nähtavasti saatustlikuks Borussia ikoonile Marco Reusile, et teha läbimurret päris maailma parimate jalgpallurite hulka. Aga ta on väga-väga hea mängija nagu tundub olevat ka väga hea sikk Frau ja Hummelsi poeg Reus.


Kärme Sonja poeg on Emerick.


Emericku ema Sonja on oli meie kõige tagasihoidlikum kits, kuid elu on teda õpetanud kiiresti liikuma ja kiiresti sööma. Pierre-Emerick Aubameyang on Gabonist pärit Borussia Dortmundi ründaja, kes sel aastal lööb Bundesligas rohkem väravaid kui Lewandowski isiklikult. Aubameyang on maailma kiireim jalgpallur, kui ta õpib paremini oma võimalusi realiseeruma, siis nähtavasti on ta koos Juventuse Paul Pogbaga uued Ronaldo ja Messi.


Tugeva ja positiivse Kira poeg on Klopp.


Klopp on muidugi väga suur nimi, aga see üksikuna sündinud poiss on ka väga suur tegelane. Tund peale sündi ajas ema taga, nädal peale sündi rivistab talled ja emad enda järgi rivvi. Kui suureks kasvab, siis nähtavasti läheb oma energia ja jõuga läbi seinte. Nimi on loomulikult otsene viide jalgpallitreenerile Jürgen Kloppile.


Sikupoisid Reus, Emerick ja Klopp leiavad endale uued kodud ja uued kitsekarjad, kus oma potensiaali rakendada. Tüüringi puhtatõulised sikud on hakkajad. Kui on huvi täiendada oma kitsekarja ühe meie poisiga, siis palun kirjutada kaseteele@gmail.com. Aga palun konkreetse huvi korral kiirustada, sest üllatuslikult on meie poisid populaarsed.


#kaldetalu kirglikud kitsetüdrukud

Meil on nii, et kitsepoistele valib Mart oma Borussia nimed ja Teele kinnitab ning kitsetüdrukute nimed valib Teele ja Mart kinnitab. Kuna tüüringi tõug on Saksa päritolu, siis on "Kirgede tormi" näitlejate nimedest inspireeritud ka uute kitsetüdrukute nimed nagu on kuulsast teleseriaalist inspireeritud ka Frau, Sonja ja Frau nimed.

Frau tütar on Mona. Frau on meie juhtkits, uimane filosoof. Fraul ja Hummelsil sündis nudi tütar Mona. Temast tuleb vägev kits. Mona jääb meie karja täiendama.



Sonja tütar on Inka. Sonja tundub esimese nädala põhjal olevat kõva piimalähker. Võib-olla mitte nii potensiaalikas kui tema õde Kira, aga Sonja piimast veel täpselt sotti ei saa ka, sest talled söövad meil ka veel emapiima. Igatahes Inka tundub ka olevat isa Hummelsi geenidest mõjutatult nudi kits. Ka Inka jääb meie karja täiendama.

Meil muutub nüüd aktuaalseks uue puhtatõulise tüüringi poisi saamine Monale ja Inkale. Sugupuusid tuleb täpselt jälgida ning katsume hetkel hoida oma karja puhtatõulisena. Eks näis, kas õnnestub.

Igatahes, talled kasvavad iga päevaga samas tempos nagu lähevad päevad looduses pikemaks. Tärkav aeg. Siin lingil ka väike video hüppavatest talledest.



KITSETALLEDE SÜND 2016 KEVADEL

Eile ja üleeile kulmineerus meie kitsetallede ootamine sünnitusteks. Väike ülevaade neist päevadest ja hetkeolukord.

Neljapäev kuni laupäev

Kolm viimast päeva käisime öösel ja päeval tihedalt laudas vaatamas, et ega keegi ei sünnita. Frau ja Sonja kui kaksikutega suuremad rasedad on paigutatud eraldi boksidesse. Ja asjad juhtuvad ikka siis, kui need meelde jäävad, nii algas kõik laupäeval suhteliselt äkki.

Laupäev 19.03

Lõikan ma siis laupäeva pärastlõunal ühte suurt õunapuud. Jah, järgmine amet, mis enda tarbeks tuleb selgeks õppida, on õunapuude lõikus. Ühesõnaga, olen ma siis ühe suure puu otsas olnud ca tunnike, ennem käisin veel laudast läbi, vaatasin, et keegi ei poegi ja siis seal õunapuuotsas mõtlen, et ma tahan endast ikkagi ühte mälestusfotot ka, kuidas ma olen õunapuu otsas. Helistan siis Teelele kell 16.22 ning panen ette, ta tuleks õue ja teeks minust foto.

Teele tuleb õue, ega mind väga pildistada sellest vanade puude võsast saa, aga mälestusfoto on olemas.


Teele läheb siis loomulikult ka laudas läbi.

"Mart, kits sündis!"


Kuulen abikaasa hõiget lauda ukse vahelt. Kindlasti on keegi veel kiiremini õunapuu otsast kunagi alla tulnud, aga ma arvan, et see laskumine oli suhteliselt väle. Laudas näeme, et Frau on ühe kitsetalle ära sünnitanud, kes juba püüab püsti tõusta ning teise sündi näeme pealt. On täiesti uskumatu, kui instinktiivselt see meie Frau tegutseb esmasünnituse ajal. Sünnitab nagu proff ilma ühegi piuksuta, pärast sündimist lakub tallesid ning talled saavad kohe tissi otsa. Ternespiima saamine peale sündi on tallede ellujäämiseks hädavajalik. Igatahes Frau vastavalt oma maaemanda iseloomule võtab oma talled omaks ning hakkab nende eest hoolitsema. Fraul sünnivad poiss ja tüdruk.


Ööl vastu pühapäeva käib Teele korduvalt laudas vaatamas, et kas Frau karvikud saavad ikka aeg-ajalt tissi juurde.


Ja vahepalana see, et laupäeva õhtul noorem koer Puntsel leiab hoovi pealt siili ning siis haugub oma mürakaru häälega "Suur saak, suur saak, suur saak!". Kutsume Punni tuppa ära ja loodame, et siil täitsa meie majapidamisest välja ei koli.

Pühapäev 20.03

Ööl oli korraks miinus 10 kraadi ning sikk Hummels oli hommikul oma õueaedikus sellise näoga, et tead Mart täna öösel oli mõnusalt jahe magada. Igatahes naerusuine Hummels justkui olekust arvab, et laudas action käib.

Ja action jätkub suure pauguga pühapäeva hommikul kell 11. Kõigepalt sünnitab Kira oma ühe talle. Sünnitusele elame vahetult kaasa ning sünnitus pole kõige kergem, läheb pikemalt ning sünnib suur poiss, kes saab endale koheselt hüüdnime "Vahva sell". Hakkab väga aktiivselt ringi jaurama, ca neli tundi peale sündi ei valmista talle raskusi ronida selle betoonkamaka otsa.


Ja kohe peale Kira sünnitust sünnitab ka Sonja poisi ja tüdruku. Sünnitab kärmelt, aga oma tallede eest ei hoolitse ei Kira ega Sonja nii nagu maaemand Frau. Iga ca kahe, kolme tunni tagant vaatame, et kõik kitsetalled saaksid tissi otsa.


On muidugi hämmastav, kui kiiresti hakkavad kitsetalled arenema ja tegema edusamme kohe esimesest päevast peale sündi. Põnev aeg.

Järeldused kitsede sünnist:

1 Meie sikk Hummels on väga täpne mees. 19 oktoober 2015 sai naiste juurde elama ning tundub, et 24 tunni jooksul olid kõik meie kolm kitse tiined.

2 Meie kitsedel sündis 2 tüdrukut ja 3 poissi. Tüdrukud jätame omale, aga poisid otsivad endale uusi karjasid. Ca kuu pärast aprilli keskpaigast on nad valmis headesse kodudesse liikuma. Sikupoiste turg on loomulikult üleküllastunud, aga ütleme nii, et nende argumendid on, et nad on pühtatõulised tüüringi kitsed, nende isa on äärmiselt hea iseloomuga tegus ja nudi Hummels.


3 Hetkel on fookuses see, et kitsetalled saaksid vajaliku koguses emapiima sisse lahmata ja vaikselt hakkame kord päevas õhtuti kitsi üle lüpsma.


Võib öelda, et esmakordne oma laudas oma loomade tallede sünnile kaasa elamine, on vapustav kogemus. Ilusat kevade algust kõigile.



Sündmused ja meeleolud märts 2016 - lüpsipukk, Hummels uuesti poissmehekorterisse, männiokkagurmee jne

Ilmad vahelduvad. Ilus päikesepaiste asendub pilvetaguse sombuga. Nõrgad miinused vahetab välja nõrk pluss ja siis jälle vastupidi. Kahjuks päris suurt kevadet ikka ninna ei löö ning maapind pole veel ka üldse sellise olemisega, et saaks hakata teda kaevama. Maa on kõva ning paar nädalat ei tule veel suurt kevadet.

Märtsi alguse kuuseokkagurmee


Praegu tuleb energiat saada rohelisest. Nimelt on mõned toidud, mis lähevad peale nii kitsedele kui kanadele. Näiteks värsked kuuseokkad. Kitsedele samuti meeldib kuuse tüve küljest koort närida.


Otsitakse päikest ning seinaääred ja aiaääred on siblimiseks juba kuivad. See kevade ootus on ka loomade silmades mitte ainult Mardi ihus, mis tõesti pulbitseb võimalusest varsti maad kaevata.




Lüpsipukk lüpsiruumi


Koos heade külaliste abiga ehitasime puki lüpsiruumi. Nimelt on alla seitsme kitse masinaga lüpsmine ebaotstarbekas, sest masina torude pesu on keerulisem kui kitsed käsitsi ära lüpsta. Käisime ca kuu tagasi ka Andri-Peedo talus väikesel kiirel lüpsikoolitusel. Eks näis kuidas omas ruumis külje pealt kitsede lüpsmine välja tuleb, aga küll tuleb. Tegime pingi nii, et lüpsija saaks seista. Püsti on parem lüpsta kui istudes koogutada.


Aga loomulikult hoidis Frau lüpsipuki ehitamise äärmise põhjalikkusega silma peal. Samuti pidi Mart ise ka ette näitama, et kuidas selle lüpsipuki otsa minnakse.


Nooremad õekesed Kira ja Sonja loomulikult said vupsti ülesse, aga Frau on meil sellise kohmaka kondiga, et talle pidi ette näitama. Eks me katsu teha treeninguid ka enne tallede sündi piisavalt tihedalt, et see trepist käimine meeles püsiks.


Hummels poissmehekorterisse


Kuna Hummelsil on peal siuke kevadine energia, et kiusas tüdrukuid hommikust õhtuni ja otsis pahandusi, siis kolis poiss oma poissmehekorterisse tagasi. Eks ta on vahepeal kasvanud nii suureks, et süles teda enam ei vii. Nii saigi Hummels endale ka uhke kaelarihma. Et Hummels end selle ajani, kui kitsenaised rohkem väljas on (nimelt on Hummelsi aedik kitseaediku vastas), üksikuna ei tunneks, siis käime temaga hommikul ja õhtul mängimas. Ta on väga aktiivne poiss ning ta tahab mängida.




Pärnaõie vihad hakkavad lakas ka otsma saama


Jah, kitsed on maiad ikka nendele kuivatatud vihtadele. Nüüd on neist järgi vaid mõned. Kindlasti homme tuleb Hummelsile naistepäeva puhul ka kaks vihta poissmehe apartementi viia.


Ilusat naistepäeva teilegi. Soovivad kukk, Hummels ja Mart. Võtavad vastu soovid Teele, Miia, Puntsel, Frau, Sonja, Kira ja 12 kana.

Uus alamsektsioon kodulehel listiga liitumiseks

Ah jaa, tegime saaduste info kohta ühe alamlehe kodulehele. Loe lisa siit.


Ca kuu kitsetallede sünnini

Käes on talvevaikuse lõpufaas, kus pori vaheldub külmakraadidega ning kahjuks tundub, et sel aastal enam Peipsile kalale ei saa. Tegeleme taluhooaja planeerimisega ning kitsede kõhud aina kasvavad.


Ega ei ole kerge olla tiine. Kitsetallede sündimiseni on jäänud veidi rohkem kui kuu aega. Mõni päev on tunne, et Fraul lapsed liigutavad kõhus ja siis ta nagu mõtleb, et mis värk on ning üritab end vastu lauda seina sügada.


Ainult Hummelsil on pidevalt energia ülejäägid. Arutasime ükspäev, et Hummelsit peaks hakkama kasutama hobusena. Las veab asju ning teeb põllutööd. Loomulikult on see nali, aga tema entusiastlik ja aktiivne iseloom sobiks täpselt päris tööks.


Igatahes, varsti on mahlad valla. Vast ca nädala või kõige rohkem paari pärast on vahtral mahl lahti ning siis kohe ohtralt võtame ka kasemahla. Võib-olla on täna viimane öö, kus on miinus kümme kraadi. Väike talv hakkab lõppema. Aga elame, näeme. Täna on küll ilusti taevas selge, millised tähed. Käisin just laudas, kõik on lõbusad. Varsti magama.


Aga kanad toimetavad ikka omas graafikus. Muna päevas. Täna võtsime ette ka nende maja puhastuse. Kanad toodavad sõnnikut tempokat, saab ju põhku pidevalt peale visata, aga meie reegel on see, et ca paari kuu tagant maja puhtaks. Nii püsivad munetavad munad täitsa puhtad.



TALVEKÜLMAD JA TALVERÕÕMUD


Jaanuar algas kenasti, tõmbas veidi külmaks ning siis 7 - 9 jaanuar oli siin päris külm, 48 tundi tundi järjest oli külma üle 20 kraadi ning öösiti mõned tunnid ca -30 kraadi. Ega sellise ilmaga muud teha ei saa, kui tegeleda olmega, aga õnneks ei külmunud kanad ära, ei külmunud torud ära ning autogi saime käime. Külmade päevade emotsiooni võib lugeda neist kahest Mardi Facebooki kirjutistest ehk jutuke 7. jaanuari õhtust ning ülestähendus 8. jaanuari päevast.



Meil pole palju lund võrreldes Tallinnaga. Meil on siin peale suurt külma olnud lihtsalt ilusad talveilmad. Laut on õdusate ilmadega soe ning kitsed ja kanad saavad hästi hakkama. Lumevaiba alt käivad meie heinamaal ka metskitsed või jänesed maiustamas.


Talvised toidud ja rutiinid


Kitsede talvesöögiks on loomulikult ka suvel valmistatud vihad. Kui vaadata seda hetke, mil vihad laka peale suvel said, siis kitsed tunduvad tõeliselt väikesed võrreldest tänasega.




Samuti loomulikult on hetkel söögiks kuiv ristik, see on suur lempar. Kui ei ole väga külm päev, siis kitsed käivad ka paar tundi õues.




Kanad vitsutavad loomulikult ka nõgesevihtasid ning valvavad hoolikalt, et pesadest nende munad ära korjatakse.




Hummelsile meeldib hommikuti oma habe leigesse vette kasta ja juua üks korralik sõõm.



Talikalastus



Korraliku talve saabumisega kaasevad alati ka Mardi retked Peipsile kalale. Kui esimesese ekspeditsiooni tulemus oli lihtsalt fotod jääst ning jääonnikesest, siis eelmisel nädalal sai Mart Peipsilt korraga 7 kilo ilusat ahvenat. Sai sügavkülma parajate portsjonitena valmis pandud.


Puude lõhkumine


Töödest on hetkel käsi puude lõhkumine ehk ettevalmistused järgmiseks talveks. Kuna oleme vanakooli inimesed, siis ei hakka puulõhkumismasinaga jändama, vaid ikka kirvega. Kui kala saab Peipsil pärnu kirvega (see on talilandi nimi), siis puud lähevad katki Husqvarna kirvega. Kuna on külm, siis ka 80 cm pakud lähevad tegelikult suhteliselt kergelt katki.



Kelgutamine



Aga et oleks vaheldust, siis käisime eile maja taga nõlva peal ka kelgutamas. Lund polnud küll palju, kuid lumi oli kohev ning nii kelk ei libisenud suurt midagi. Nii pidi panema lihtsalt ise emotsiooni juurde ning ei tasu uskuda, et Mart üksi kelgutas, Teele ikka ka, aga fotodele jäid suurest kilkamisest ainult Mart, Puntsel, Miia.


Igatahes, talv on ilus aastaaeg. Just sellepärast on meie elu siin õdus, et kõik aastaajad joonistuvad kenasti välja ning on nauditavad. Ja kui käpad hakkavad külmetama, siis hakkad ukse taga haukuma, et laske aga mind sisse sooja!


HUMMELSI TIINED KITSED TERVITAVAD

Päev enne aasta lõppu käisid tohtrid ning tegid Fraule, Kirale, Sonjale ultraheli ning selgus, et Hummels pole niisama tühja kepselnud.




Kõik kolm kitse on tiined ning tundub, et Frau ja Sonja ootavad kaksikuid ning Kira ühte talle. Sünnivad ca märtsis ning loodame, et sünnivad viis tervet talle, kellest vähemalt kolm on tüdrukud. Aga elame, näeme.



Enne kui külmaks läks, olid jõulud ja sopp. Jõulude ilusam hetk oli see, kui külaliste viiuli ja ukulele mängust täitust tuba muusikaga.


Peale jõule läks külmaks. Mart saab jää peale kalale ning lauda ust tuleb hakata kanade pärast kinni hoidma. Kitsed aga naudivad külma, neile meeldib külmaga kõvasti rohkem õues olla kui sopase ilmaga.



Kuigi on aasta viimane päev, siis soovime kõigile head uut aasta ning tegusid, ikka tegusid ja rõõmu!



LAUDAS UUS VALGUS JA KA UUS RUUM. TEGIME KA PIPARKOOKE

Novembri teine pool oli ehituslikult tegus. Laudas said valmis piimaruumi seinad ning edukalt viisime lõpuks vahesadamasse projekti "Saagu lauta valgus!". Ja samas võib märgata jõulude lähenemist, Miia võtab männioksade vahel sisse järjest hõljuvamaid poose. Jõuluprintsess.



Piimaruumi ehitus


Kuigi kitsetallede sünnini ning kitsede Frau, Kira, Sonja lüpsi alguseni on kuid veel aega, siis otsustasime lüpsinurga lauta ära ehitada. Talvel suurema külmaga seda vast kanade suhtes ebamugav teha ning päris tallede sünnitamise ajaks ehitustöid lauta plaanida on halb.




Niisiis, kasutatud sai Valmiera Depo ehituspoest toodud OSB plaate, kohalikust saekaatrist kohale vinnatud prusse ning lavastuse "Eesti Ajalugu" pleksiklaase. Ruum lüpsmiseks peab olema puhas ning valgusküllane. Eraldatud laudamelust.


Ehitus muidu nagu algajal ehitusmehel ehitus ikka, kõigepealt võimalikult sirge ning tugev karkass, siis põrand, siis seinad ja siis uks. Uks sai ajalooline, see on köögi endise kapi uks, kuhu siseküljele aastakümneid kleebiti kalendreid ning tehti märkmeid. Väga kirju värk. Kahjuks kalendrid ja kõik muu paberi pidime turvakaalutlustel eemaldama. Need muidu eemaldatakse kitsede endi poolt.


Kuid töö käigus sai soetatud ka uus tööriist - tikksaag. Väga karm teema tõesti, nüüd saan lõigata ka pikalt detaile välja ning loodan, et sirged jooned tulevad ikkagi sirged.