Hein lakas jalgpalli EM-ks JA kanad kolisid kokku JA MUIDU idüll kuivas suves

Tegelikult mahub lakka veel heina ning järgmisel nädalal teen veel ühe sutsaka, aga suurem osa talvekrõbisevat sai lakka juuni alguses. Nälga meie kitsed sel talvel ei jää ning ausalt öeldes tundub krabisev kuiv ristik nõnda maitsev, et ega hein võib mõne aasta pärast ka inimese ökotoiduna moodi tulla ja levida massidesse.

Käsitsi heina tegemise tegemised

Heina tegemine ja koju toomine on kuival suvepäeval äärmiselt seltskondlikud tegevused. Olin heina eelnevatel päevadel ära sopsutanud, kui saabusid maale ka abikaasa, abikaasa õetütar Liisa ning minu ämm Lull.



Heinamaal tuleb ülesopsustatud hein mõned tunnid enne koduvedu sopsutada vaaludesse ja vaalud siis hunnikutesse vahetult enne koju toomist. Edwardile sai installitud raam ning raamile siis panime kuhja, siukese ilusa kenakese kuhja.



Kui mina väike olin, juba siis oli komme koormas sõita, sest see oli põnev ja toob ka karjale head ning nüüd Liisa hüppas kuhja ja mina rooli ja väga tõsiselt roolisime kodu poole.





Siis hein lakka Edwardi raami pealt. Soola vahele ning talveampsu-hetki ootama.


Ja samal ajal said heinamaal ootajad leiba luusse lasta ning hullata.




Sama protsessi tuleb korrata kordi ja nii saabki lakk kvaliteetset heina täis.

Igatahes oli mõttes see, et jalka EM-ks võiks see suur töö tehtud olla, peaaegu saigi tehtud, aga kui tuleb viis-kuus päeva järjest veel kuiva ilma, siis teeme ühe raksu veel.


Noorkanad kolisid vanemate kanade juurde


Kanad kasvasid Puntsli õunaaia puuris meeletu hooga. Nii tuligi kätte aeg, kui noorkanad kaenlasse ning teiste juurde elama.


Kõigepealt muidugi viisin pool lauta sõnnikust tühjaks. Kanatuba tühjaks ja puhtaks ja ka kitsepoegade kasutuses olnud sulud. Suurem pind jääb mõneks eraldi päevaks. Igatahes sõnnik on mõnusalt rammus, läks põllu serva laagerduma.



Siis läksin kanu kandma, igaühele musi kaasa uueks eluks. Alguses läksid nad salaja õhtul õrre peale, et integratsioon õnnestuks, aga eks ainuke suur isiksus meil kanalas on valge kana, kes kohe võttis noori nagu omasuguseid. Ma jälgisin valget kana ükspäev pikemalt ja mul on välja arenemas teooria, et valge kana aju ja mõtlemine on arenenud tunduvalt kaugemale kui meie teistel kanadel. Ta mõtleb ja teadvustab elu teistmoodi. Ta ei löö ega kakle kellegagi kunagi. Ta tuleb sülle, kui ise ei viitsi lauta tagasi minna. Ühesõnaga tal on välja kujunenud mingid käitumismustrid, mida teistel kanadel pole.


Igatahes kõikjal on praegu liikvel rebased, kes õpetavad oma poegi murdma. Ütlesime siis Punnile, et kukke tasub kindlasti valvata. Punn võtab ka seda tööd täie tõsidusega, meil käivad kanad vahemikus kell 10 hommikul kuni kell 4 pärastlõunal vabalt ringi ning seni pole olnud rebaste, tuhkrute, kullide vms ühtegi probleemi (ptüi, ptüi, ptüi).



Kitsede mängud


Aga kitsedele meeldib õues jaurata, mängida ja hüpelda ning siin mõned meeleolufotod, kui Emerick veel meil elas.





Igatahes nüüd on Emerick uue kodu leidnud
ja sikupoiste müük on selleks aastaks lõppenud.


Aga kõige uskumatum paar on meil mamma Frau ja tema tütar Mona. Ema hoiab tütar nagu oma kukkununnut, valvab, et tütar sööks ning võtab magades enda kõrvale.



Teine meie noorkits on Sonja tütar Inka. Hästi ilus kits ja sellest loomast kasvab üks meie karja pärl.


Juustutegu



Uued maitsekatsetused edenevad ning Teele on tubli ning leiutas koos Liisaga ühe uue maitse, mis on tõesti hea. Ürdiseguga juust. Muidu veel katsetame köömnejuustu ning lihtsalt toorjuustu. Meie katsetustega kursis olemas liitu listiga, mille kohta saad infot siit.


Aga kaugel pole ka maasikad ja värsked kartulid, päriselt ka.


Igatahes, elagu elu, Teele kasvav kõht ning meie marudad loomad.



Lisa kommentaar

Email again: