KORILASE PÄEV


Eile oli siis nii. Ärkasin ülesse ca 6.30, lasin kanad välja, lugesin ca tund aega jaapani guru Fukuoka raamatut põllumajandusest, söögist, elust. Siis pärast seda tegin hommikupudru ning läksin innuga põllule, võtsin käsitsi ca 35 kilo kartulit. Samal ajal tegi Teele suvikõrvitsa-šokolaadikooki. Kook ehk magus on väga tähtis tegusatel päevadel maal, sest kook annab energiat.


Siis niitsin hoovi ära ja Teele juba korjas õunu, korjasime ubinaid eile õunupuude alt kaheks - punased ja peaaegu valmis õunad mahlateoks ja lihtsalt mahalangenud õunad kitsedele. Igatahes siis, kui hoov sai niidetud, siis riisusime muru/heina vahepealse värgi kokku ning kärutasime kitsedele ette. Neiud ehk Frau, Sonja, Kirja polnud sellest väga vaimustuses, nad on ristikuga niivõrd ärahellitatud. Aga sikk Hummels pistab kõik sisse, kõik.


Igatahes, siis korjasime õunu. Õunamahla aeg veel tuleb, aga tahtsime veidi mahla juba ära teha. Igatahes, siis kui õunad korjatud, siis Teele pesi õunu ja mina panin purustamiseks ja väntamiseks asjad valmis ja siis purustamise õunad ära. Siis oli kell saanud märkamatult ca neli pärastlõunal.

Igatahes, siis pressisime õuntest mahla välja. Tuletasime meelde nipid, trikid, ega see töö päris niisama ei käi, et robustselt väntad nagu hull. Kuidas paned puusa vastu konstruktsiooni, kuidas asetad lapid, kuidas paned lappide sisse nurgad möksi täis jne jine. Väntamise vahepeal pesi Teele purgid ära, purkidele lähevad uued kaaned, kaaned väga ei ole taaskasutatavad. Muidu võib tulla siider.


Ja mahlapressimisega paralleelselt hakkas Teele mahla kuumutama, jumala eest mitte keema laskma. Meil on olemas nüüd termomeeter, mis mõõdab vedeliku temperatuuri, sellega on lihtne. Ja siis Teele hõikas mulle jälle majaukselt mahlapressi suunas "Võib tulla keerama!", see tähendab, et läksin tuppa ja keerasin purkidel kaaned kinni ning asetasin nad palkamaja nurka rätiku peale pimedasse tagurpidi.

Mahl tehtud ca kell pool kaheksa said kitsed oma õunad, kanad olid oma head-paremat juba vahepeal saanud. Meil on väga tublid kanad, ikka kuus muna päevas ja kuus muna päevas ehk igaüks muneb. Koerad said ka süüa ikka ja jälle, ka nemad elavad töökaid päevi nii läbi, et väsivad ära.

Igatahes, ma siis pesin õhtul õues õunamahla tegemise instrumente, kui siis tulin tuppa ja Teele ladus lauale purke, ma mõtlesin, et mis nüüd. Kurgid ka. Abikaasa ütles mu imestunud pilgu peale, et aega juurde ei tule, homme uued tegemised. Õige suhtumine. Nimelt oli meil sauna nurgas suures vannis külmas vees kurke ja siis, et need saaks õhtul veel tehtud läks abikaasa tilli ja mustsõstralehti ja saunast kuivavat küüslauku haarama. Mina kaevasin mädarõigast välja ja tassisin kurgid kööki.

No vot, siis oligi nii, et panin ka kanad vahepeal kinni ning Teele oli jõudnud teha ka veiselihavokki värskete köögiviljadega. Oi meil on hea veiseliha paari kilomeetri kaugusest talust. Kohalik, väga kohalik toit. Sõime vokki siis Aktuaalse Kaamera esimese kümne minuti ajal ning siis asusime kurke purkidesse toppima. See ka vahva tegevus. Ikka tihedalt. Podises juba marinaadivedelik ka. Siis kulbiga marinaadivedelik purkidesse ning purkidele kaaned peale ning teistpidi palkmaja nurka pimedasse käterätiku peale.

Kui me magama läksime üheteist ajal, siis koerad juba ammu norskasid koridoris. Kui Miia norskab, siis on seda tuppa kuulda läbi palkseina. Suhtumine õige. Kui on juba magamine, siis olgu korralik põõnutamine. Just vast sellise õndsa tundega vajusime ka meie voodisse. Korilase august ja september on väga tihe aeg.



Lisa kommentaar

Email again: