LOOMAD JA LINNUD NAUDIVAD

Sellel postitusel on 1 vastus
Külmad päevad on õdusad ja mõnusad. Teeme üle päeva sauna, sööme ohtralt küüslauku, paneme puid riita ning loeme raamatuid.

Lastelaager käis külas


Jaanuari alguses käis meil külas kitsi, kanu ja koeri vaatamas noorte- ja lastelaager. Kaasas olid lastel tükeldatud porgandid ja kapsad. Juurviljamaiused aitavad kitsed ja lapsed kiiresti üheks pundiks luua. Ka kitsepoistele on aia tagant päris võimas tunne värsket suhu pista. Hummelsi suu töötab justkui köögiviljakombain.


Leevikese suur päästmine

Mart käis suures linnas paar päeva asjatamas, Teele oli loomade ja Annaga kodus ning pajatab neist päevadest seiklusliku loo:

Istusin köögis ja toimetasin ja vahtisin aknast puuikebanat, mille peal on meil siis linnutoit ja vaatasin, et ainult erinevat sorti tihased ja puukoristajad, aga keda pole, pole leevikest. Aga eelmine aasta oli. Aga eelmine aasta oli ka tegelikult niimoodi, et kui oli soe, siis olidki ainult tihased ja puukoristajad. Kui aga külmaks läks, siis tulid igasugused põnevad linnud kohale ja nüüd, kui Mart ära oli, siis oli täpselt sama lugu, läks korraga külmaks ja vaatan juustuköögi toa aknast välja, vaatan, et täitsa lõpp, leevike paistab! Esialgu ei olnud ta üldse söömispuu juures, vaid ta oli kaugemal tee peal midagi nokkimas. Hullult ilus suur priske leevike.

Tulen siis juustuköögist tagasi kööki ja äkki kuulen mats käib! Seda matsu olin linnas kuulnud, et teadsin, et no nii, nüüd on mingi jama ja lähen vaatan, et seesama leevike on akna all pikali maas ja täisa läbi omadega. Ta on akna vastu lennanud. Esialgu siis passisin, et kas ta nüüd ajab ennast püsti ja hakkab edasi tatsama, ei ajanud ja mina mõtlesin, et õues on nii külm, et kõik, mina lähen päästan ära selle leevikese!




Võtsin kasti ja panin põhku ja panin kasti leevikesega koridori trepi peale ja panin talle kristallvaagnaga vett ja siis käisin luuramas kogu aeg loomulikult, aga esialgu ta lihtsalt kükitas, silmad olid kinni ja värises, vahepeal tegi silma lahti ja piilus ka, ühesõnaga, ma mõtlesin, et kuna ta on siuke suur paks lind, et ei saa temaga midagi halba juhtuda, kui sooja võtan ta, et saab soojas taastuda.


Lõpuks oli nii, et palun väga trepi peal tema seisab ja vahib ringi. Temal kõik hästi, ma käisin muidugi päris kaua vaatamas ja muretsemas, aga lõpuks ajas ta ennast püsti ja lendas trepist teisele korrusele. Ja siis oligi nii, et kõik, nüüd uksest välja! Püüdsin teisel korrusel leevikese kinni ja võtsin kätte, läksin õue ja kujutad ette, ei lähe ära, istub käe peal, temal nii mõnus soe ja tema ära ei lenda, hullult ilus päikeseline ilm oli ja lõpuks panin ta jõulupärja peale ja siis hüppas pumps, pumps ja lendas minema.


Kui ülevalt kukub heina


Praeguseks on kitsed kinni ehk kuni märtsikuise poegimiseni kitsed piima ei anna. Mugistavad heina ja oksi ning lähevad järjest paksemaks. Ka külmadel päevadel ei teinud teist nägugi - suu ju matsub ning karvkate on seljas paks. Elu on mõnus.



1 vastus

Foto leevikesega jõulupärjal on lihtsalt võrratu.
Armas lugu! Eks paljud meist on päästnud ja turgutanud linde, küll pääsukesi, küll tihaseid. Leevikese päästmine on muidugi eriline!
Tiina, 10. jaanuar 2017

Lisa kommentaar

Email again: