JUUNI 2018

Juunis juhtus meil palju. Käis palju külalisi ning ka ise väljusime oma minibussiga juuni esimeses pooles kodust hommikuti, sest kitsepoisud oli vaja oma uutesse kodudesse toimetada.

Poiste vedu


Juhtus nii, et kõik sel aastal meie tallu sündinud poisud said endale uued kodud ning nendest transpordi minilugudest saab lugeda neilt linkidelt. LUGU1, LUGU2, LUGU3, LUGU4, LUGU5, LUGU6

Kitsepoisude uutesse kodudesse viimine on väga lahe formaat Eesti inimeste ja kohtadega tutvumiseks.

Kira vahvad kolmikud


7. juuni hommikul läksin lauta tavapärasele hommikusele lüpsile, aga sellest ei kujunenud üldse tavapärane hommik. Minu üllatus oli suur, kui laudas ootasid mind kolm vahvat tegelast. Nimelt, poegis meil 12 kitse märtsis ja Kira tundus lihtsalt ambaal, kes ei jäänud talvel tiineks, aga ju Hummels suskas ikka viimasel hetkel jaanuaris ära enne kui naiste juurest eraldi elama läks. Igatahes kolm vahvat suvetalle on seega meil sel aastal. Kira on suurepärane ema, lihtsalt hästi hooliv ja hästi karm. Nii nagu tema ütleb, nii on. Kira valis kaks talle, ühe poisi ja ühe tüdruku, kellele ta annab tissist süüa ning ühte neiut toidame lutiämbrist ise. Kasvavad kõik kenasti.



Külastused


Piima on meil rohkem ning nii teeme nii toorjuustu, hapukohupiima kui ka võid. Seda kõike paneme ka lauale, kui külastus on eelnevalt kokku lepitud. Värskes toidus on üks maaelu võti ning nii sööme loomulikult ka ise mõnuga oma kitsesaadusi ja naksakaid, mis saame peenramaalt võtta. Need on lihtsad ja head eined.



Pärnaõied



Enne jaanipäeva said valmis pärnaõied, see tähendab, et maja eest puult langetame ühe oksa ning pärnaõite noppimine on meeldiv ühistöö.



Aga meil kasvab ka teine noorem pärnapuu heinamaa ääres ja kui sellest juuni teises pooles edwardil mööda sõitsin, siis lõi ninna ülimagus meelõhn.


Aga läksid siis Teele ja Anna üks päev sellelt põllu ääres olevalt pärnalt õisi noppima ja Mašakas võttis varbad paljaks ning läks heinamaale ristikheina õite sisse hüppama.



Ja pikema heina sees meeldib Mašakal mängida peitust kuke, kanade ja Puntsliga.




Kirke on ka ju pundis


Kirke sain vahepeal 3 kuud vanaks ning ta on väga jutukas. Kogu aeg seletab inimeste jutule kaasa. Aga muidu meeldib Kirkorovile vaadata puuoksi ning ega temagi Pupu seltskonnast ära ei ütle nagu Anna.



Kasvuhoone püstitamine


Enne jaani sai püsti ka minikasvuhoone. Üllar pani taaskasutuse formaadis ta tükkidest kokku, nimelt ei leidnud see kasvuhoone vanas kohas enam kasutust ning mõneks ajaks sobib meile küll. Teele õde Helina istutas tomatid sisse ning loomulikult oli Mašakas ka platsis, et asjatada ning eelkõige, et kastekannuga solberdada.




Kartulite võtmine


Aga asi, mida Anna teeb tõeliselt kirglikult, on kartulite korjamine. Nimelt on kartulisordil Solistl ilusad mugulad all ning kui need liivasemulla seest välja tulevad, siis Anna korjab need kohe rõõmsalt ülesse ja paneb korvi sisse.



Läheks toas ka mänguasjad nii lihtsalt oma kohale tagasi.


Noortaluniku potipõllumajandus


Et rakendada mõistlikult kitsede allapanu, siis kõrvitsakasvatus on nähtavasti tegevus, millele tasub meil mõelda. Sel aastal katsetame erinevate sortidega, et näha, mis tegelikult hästi kasvab ja maitseb.


Üks maha pandud sort kirjade järgi võib anda saagiks kõrvitsaid ka kaaluga 700 kilo. Seda loomulikult mitte Eesti kliimavöötmes, aga elame-näeme siis, kui suureks kõrvits Eestis võib kitsesõnniku peal kasvada.


Herneid meeldib ka Mašakal peenra pealt pihta panna, kahjuks teinekord võtab koos taimega.


Kapsad on ka kenad.


Ja maasikad on magusad.



Uss põhupalli sees

Üks päev panime põhku kanapesadesse ja siis korraga Anna näitas, et uss, uss, uss ja näe ongi nastik, neid on vist mitu meie lauda juures ja nad on head tegelased, mitte ühtegi hiirt, mitte ühtegi teist närilist ei ole lauda juures ega toas. Igatahes olgu parem hea uss kui hiired.



Uute kanade saabumine


Tahtsime juba mõni aeg tagasi noorkanu juurde võtta, aga lihtsalt polnud mahti sellega tegeleda. Nüüd tõin neljapäeval Nurmenuku talust Pärnu juurest 15 uut noort kana ära. Loomulikult oli Maša kohe mihkel neid erinevaid kaste autos avama. Noorkanad peaksid munele hakkama ca kuu pärast ning seekord läksid nad otse lauta vanade kanade juurde ja tundub, et see on kordi parem variant, kui neid liigselt eraldi õunapuuaias poputada ja puputada. Puntsel läheb siis ärevusse ning kanad muutuvad liiga äpuks.




Ja kanapesa üleval laka peal


Ja üks päev nägin, et üks kana eriti mõnusalt läheb laka peale ülesse mööda redelit ja ronisime siis ise ka ülesse ja oligi. Avastasime mõnusa väikese salapesa.

Laka pealt said siis alla visatud ka viimased vanad vihad ning need pisteti hooga nahka.



Okste kojutoomine ning mugistamine


Kui metsa äärde juhtun, siis ikka viskan edwardile oksi peale ja siis, kui koju sõidan, siis jooksevad kitsed kaasa. Loomulikult on häda nõuda neid oksi kohe endale, mitte et viitsik metsa ääres oma jala peal neid söömas käia.





Poisud on loomulikult okste eest väga tänulikud.


Ja vahepeal on aega ka võrkkiiges olla. Tuleb vast ilus juuli ning mürame edasi.






Aprill 2018 - kokkuvõte, tegutsemised

On olnud palju tegemist ja selletõttu on ka blogi jäänud kirjutamata. Meil väikelapsed kasvavad rõõmuga ja kitsetalled ka aina sirguvad suuremaks. Viimase pooleteistkuu tähtsündmused on olnud veega vetsupoti paika panek majja ning kitsedele suure heinamaa-aediku avamine. Kui vetsupotist nagu pole midagi pildistada, vetsupott nagu vetsupott ikka ning see on hea süsteem meie uue kanalisatsiooniga, siis kitsede aedikust kirjutan postituse teises pooles. Kõigepealt räägin ikka tohkeldamisest.

Kollane karjane


Anna on selline laps, kes tahab väga palju õues olla ning tegutseda oma loomade keskel. Eks ta jäljendab oma vanemaid.


Aga iga hommik, kui Mašakas (Anna hellitusnimi) õue läheb, siis munad on vaja kokku korjata. Karp kätte ja minekut. Kitsetalled ka vaatavad, et kes see kollane mehike niimoodi lauta sisse tuiskab, aga Mašakal pole kitsedeks sel hetkel aega.



Munad tõstab ta hoolikalt karpi, mõnikord juhtub õnnetus ka, sest liiga kirglikult muna käes hoides võib see puruneda.


Kui munad on korjatud, siis aprillis Mašakas pani kitsedele silonaksu. Tassib seda kõikjale laiali ning loomulikult on silo vaja panna ka seina sisse.



Samuti on vaja harjutada mõne tallega loomade keelt.


Ja kui jalg väsib, siis kukud lihtsalt pikali ja natuke aega lamad.


Üks päev aprillis iss võttis laudas lahti poegimisbokse, siis sai pea lauda ukse vahelt sisse pista ning näpuga näidata, et mida tegema peab.


Aga siis tuleb ju loomadele vett tassida. Suurte kastekannudega vinnata kitsedele juua ja kui suuri kastekanne veel tõsta ei jõua, siis oma väikese kastekannuga saab väga edukalt vett kukekesele ja kanadele panna.






Teinekord annavad vanemad ka mulle reha kätte, siis ma tegelikult eriti riisuda ei viitsi, parem on istuda käru peal ja Pupu (Anna kutsub nii Puntslit) mänguasju endale kahmata.


Pupu võtab siis mõne mänguasja tagasi, siis on muidugi skandaal suur.



Üks lemmik asju on mõõdulint, see tuleb memmelt ja issilt ära võtta, juba olen kasutuskõlbmatuks suutnud muuta kaks mõõdulinti, aga mis see teeb, asjad peavad ikka ennekõike täpselt mõõdetud saama.



Aga mõnus oli porisel ajal hüpata lombis. Ma olen täiesti tavaline laps, kõigile lastele meeldib pori.


Rattasõiduga on nii, et see on huvitav, aga veits jama veel mulle praegu. Puudub justkui suurem oskus, samas see ratas ise on huvitavam asi, kui sõitmine.



Küll aga on mõtestatust olemas kalapüügis. Kuigi iss ei saanud ka sel proovipüügil ühtegi kala kätte, siis kindlasti hakkame me koos kalal käima. See on juba kokku lepitud.



Ja kalastuse vahepeal tuleb loomulikult helluse hoog peale, et Kirket patsutada.



Karjuseala avamine


Jah, Mašakas on vägev tegelene. Käisime perega koos ka Maamessil, ennekõike seetõttu, et lätlastega kooskõlastada meie elektrikarjus. Lätlastel meile sobivad juppe kaaasas polnud, aga Maamessil oli ikka tore. Annale avaldus kõige rohkem muljet loomulikult saagimine ja lamba krussis sarved.


Aga võtsime siis paar päeva hiljem ette retke Valmiera taha Cesise juurde ning saime elektrikarjuseks vajalikud jupid kätte. Postidena läksid käiku loomulikult kitsede poolt näritud pulgad. Teele õe pere abiga sai karjus paika ning generaator vooluvõrku, maandus paika ning uks valla.



Eks alguses kitsed mõtlesid, et mis toimub, aga siis järgnesid ning siis kõlas loomulikult ka šampuse pauk. Avatud, sellest saab vabaduse wonderland.



Eks meil läheb nüüd elu päris palju mugavamaks, sest põhikirjale pole vaja sööta ette vedada rohelisel ajal. Ja l
oomulikult on ilus vaadata, kuidas kitsed jooksevad koplis pundis koos, aga ega nad alguses metsa äärde oksi sööma ikkagi ei julgenud minna. See võttis ca nädal, siis hakkasid ka metsa veeres kambaga käima.



Ja loomulikult "Eesti otsib karjakoera" mitmekordne võitja Pupu valvab neid, kui just parasjagu maja koridoris hambad laiali unenägude maailmas pole.


Ja teinekord on nii, et Kira või Klara jääb lastega lauda juurde ning kõik teised suured kitsed lähevad karjamaale, aga kasvataja on lastega kodus. Ei tea, miks see nii on, ega see kitsede mõtlemine on suhteline nüansirikas.



Teadeanne, tulge külla, aga Avatud Talude Päev jääb seekord vahele

Arvame, et meile on Avatud Talude Päevast osavõtt paras üle aasta ehk järgmise aasta suvel teeme jälle programmi. Aga ka see aasta ootame erinevaid inimesi endale külla, tegime selle jaoks eraldi lehekülje, kus on kirjas, et milliseid külaskäike pakume ning keda külla ootame, vaata SIIT.


Kitsede müük 2018


Kitsepoisid on veel müügis, tegelikult on broneeritud rohkem kui kirjas, aga kuna ostjad ei taha ise valida, siis pole ma bronne kõiki veel peale pannud. Aga jah, tüdrukud on broneeritud selleks aastaks, poissi palun küsi, kui su kari vajab uut meest. Poisse on võimalik osta ka nn lemmikloomaks-heina/muruala hooldajaks, aga siis ainult 2 või 3 poissi korraga ning uus kodu peab olema Prias registreeritud, sest need on kõik ametlikud õpetatud mehed. Ühesõnaga, vaata lisa SIIT. Pildid on märtsis tehtud, talled nüüd palju suuremad, kasvavad kiiresti. Küsi lisa.

Teatrit ja autosid!


Aga jah, vanad autod on ilusad, samuti on ilusad kuivavad oma metsa lepahalud.

Ja väga oluline on kõige ilu sees teha teatrit. Näidata oma väikesele õele emotsiooni ja jutustada lugu.


Paneme edasi!


Sünnid ja sündmused

Lumi sulas ära paari väga sooja päevaga. Hetkel on veel ööd miinuses, aga see on ajutine. Meil on juhtunud palju, eelkõige on alanud uued elud. See on ilus.

Kevad annab märku


Kui kukk on maja ees päeval kohal, siis tähendab, et nädala pärast on +10. Eile öösel muidugi oli  -14, aga kukk üldiselt oma ennustustega ei eksi. Meil kukk nüüd ootab maja ees ja toetab oma koheva tagumiku uksematile. Ta tahab, et talle visataks naksu akna alla. Kui naks siis lendab, siis saab Anna aknast kukke vaadata ning ei-tea-kust lendab koheselt kohale ka kuke paar kanajüngrit.


Samuti on kanad kohal ka poisude aedikus, varsti võib hakata sealt siis ka mune otsima. Poisud kolisid siis väliaedikusse paari nädala eest ning Hummelsi pani meestele kohe treeningud peale.

Taaskasutus



Aga lauta nokitsesin ajutised sulud. Poegimissulgude ehitus on selline taaskasutuse meistriklass. Kasutusse lähevad nii kitsede poolt näritud lepatalad kui lauajäägid kui euroalused. Sellised boksid on vajalikud selleks eelkõige, et kitsedest kes soovib, saaks vaikselt omaette poegida ning saab ka esimesed ööpäevad vähemalt öösiti oma talledega omavahel olla. Hiljem need boksid uuesti kaovad ja kõik loksub suures kambas paika.


Aga enne poegimist oli esialgu nii, et kitsed nautisid õues esimesi tõelisi kevadilmasid ja uuendusi laudas vaatasid üle eelkõige kanad.




Meie väike laudake üldjuhul hakkab kogu pundile väikseks jääma ning varsti tuleb kaaluda kanadele uue häärberi kohta. Ikka kõik selleks, et kitsed kenasti lauta ära mahuks eks.

Kirke sünd


Aga enne kitsi sündis Kirke pühapäeval 11. märtsi päeval. Kirke on isa krimpsus kulmudega ja ema sooja naeratusega, kui ta suvatseb naeratada. Igatahes Mart ja Anna tõid Teele ja Kirke haiglast koju ning Anna tunneb loomulikult huvi oma väiksema õe vastu.



Kirke esialgu sööb tissi, magab ja pussutab ning teeb neid kõike kolme tegevust pühendunult.


Kitsede poegimiste algus


Kolmapäeval 14. märtsil alustasid kitsed poegimist. Kõigepealt Anglo Nubiani ristand hüüdnimega "sõber".


Kaks väikest tallekest olid hommikuks väiksemas laudas ning samal päeval poegis oma nupsikud ära ka Klara. Kui alguses vaatasime, et kõik on tüdrukud, siis tegelikult on mõlemal üks poiss ja üks tüdruk.



Viimastel päevadel on poisi ja tüdrukuga saanud eeskujulikult maha ka Sonja esimese poegimise tütar Inka ning üks kahest Sonja teise poegimise tütrest Birte.



Sonja kolmikud tüdrukud


Aga memme Sonja poegis 16. märtsil Kalde talu esimesed kolmikud ja kõik kolm on tüdrukud. Arvestades, et Sonja on puhtatõuline thüringi kits, kellel on jõhker udar ning sealt udarast tuleb ka jõhkralt piima ning et meil on nüüd karjas 6!!! Sonja tütar, siis järeldus on, et Sonja on eliit. Me ei aja oma kitsede jõudluses (ehk siis piimakoguses/rasvasuses) näpuga järge, aga see on juba eelmistel aastatel näha olnud, et Sonja on meie karja au ja uhkus. Sel aastal ootavad ees temalt uued piimarekordid. Loodame siis, et neist seekordsetest Sonja ja Hummelsi kolmikutest kasvavad emale väärilised järglased. Lihtsalt rõõm.





Tallede märgistamine



Talledele paneme kõrvamärgid siis, kui kõik kitsed on poeginud. Praegu märgistame nad paeltega ning need on siis sellised värvilised kärtsupaelad, millele kirjutame peale ema kõrvamärgi numbri. Nii oleme kindlad, et sugupuud üles märkides ei lähe vale tall vale ema alla kirja. Praegu on siis kogu gänd kevadiselt värviline.



Õues tatsamised


Aga õues, kui on kevade lõhn, siis Puntsel ajab nina kummi ja tunnetab südamega, et kas kuskil on suurt saaki.


Anna leidis muidugi paku pealt asitõendid ning jänest oli vaja tal kindlasti kohe kaasas kanda õue peal mõnda aega.


Loomulikult on selliste kevadiste ilmadega, kui maapind on veel kõva, ülihea õues ringi askeldada. Jalad ei lähe veel poriseks nagu juba varsti mõnda aega lähevad. Kõik on rõõmsad ja kogu selle tegutsemise vahel saab ikka päris palju ju ka nalja.


Ja kõige tähtsam on magada magusat und.


Ja samuti kevadel koheselt igat rohuliblet uudistada.


Paneme edasi, praegu on 5 kitse poeginud, 8 veel minna, kohe varsti lähen veel tänagi õhtul lauta vaatama, et mis toimub. Võib olla uusi toredaid tegelasi jälle juures.


Hummels oma karjaga soovib kõigile tegusat kevadet!