Juuli, august 2018


Jah, see oli väga soe suvi. Päike kõrvetas ning elu kulges väga heas rütmis. Väike ülevaade heinast, veepuhastist, võileivadest ja kitsedest.


Heinapallid ja Pikajärv


Meie kultuurheinamaa andis sel aastal väga head saaki. Eks see ole tingitud heast seemnest ning ka sellest, et meie kandis siiski veidi vihma sadas ning siis niiskus mõnuga langes mäe otsas alla ning niisutas heinamaad.


Mõnus on ju heinapalli peal oma jalgu sirutada ja maailma uudistada. Heinapallid jäävad alatiseks maaelu romantika ja rõõmu osaks.

Loomulikult jääb alati maaelu romantika osaks ka käsitsi heina lakka tegemine ning nii sai ka sel aastal lakka üles loobitud. Seda heina on hea traditsiooniliselt märtsi lõpus sündivatele talledele anda.



Suveõhtuti sai Pikkjärves (Anna jaoks Pikajärves) suplemas käia. Kilked vette hüpetes on alati ka suve lahutamatud osad.


Ja suvel on üldse mõnus oma varbaid laia maailma poole sirutada ning lihtsalt maailma uurida.



Suvi 2018 suurprojekt - veepuhasti


Sel suvel otsustasime endale panna võimsar aua-, mangaani- ja veekareduse eemaldusseade. Eks selle projektiga läks nii nagu nende projektidega läheb alati, et alguses tahad väikselt teha, aga siis ilmnevad asjaolud ning projekt paisub, väljub eelarvest ning lõpptulemus on küll ilus, aga kallis.

Ühesõnaga, kõigepealt tegime vana saunamajakese endise köögi kolast tühjaks. Kola ju meil on ja mitte vähe.




Peale seda toimusid kaevetööd, nimelt oli vaja luua torustik, et veetrass seadmest läbi juhtida ning ka kanalisatsioonisüsteem, et puhastvesi meie suurde septikusse juhtida. Aga kuna saunamaja asub ca 1,5 meetrit allpool kanalisatsioonitrassi, siis see tähendas pumbaga kaevusüsteemi.


Aga kõik on ju võimalik, eriti veel, kui kukk koos kanadega on kopal abiks kaevetöödel. Kopajuht arvas, et tegelikult oleks täiesti mõistlik "kanakaitse" vms ka kaevetööde eelarvesse panna, sest see nõuab ettevaatlikust, et kanale pihta ei kaeva.


Aga nali naljakas. Välistrassid said paika.


Kuid vana olematu betoon nägi saunamajas näotu välja ning nii korraldasime külla saabunud sõpradega talgud. See tähendas seda, et lõhkusime vana põranda välja ning torustik paika ning tasandustööd.



Ka väljast sai saunamajake uue musta meie hoovi põhitooni.





Peale seda tuli betooni valamiseks eeltööd ning siis tuli hoovi peale majakese enda suurune betooniauto ning sauna majakese kõikide ruumide põrandad said uueks.




Samuti said uueks valgeks ja helgeks saunamajakese siseseinad. Siseseinad jäävad nii nagu on.


Ja loomulikult sai majake vahepeal ka uue elektrisüsteemi
.

Kui see kõik sai tehtud, siis tuli veepuhasti mees ning kaks öödpäeva installis tuumajaama ja torustikku ning kui siis peale südaööd teisel päeval lõpetas, siis hakkas kõik õlitatuld tööle. Nüüd võib naljaga öelda, et nüüd on meil vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mis peab elama üle meid ja veel kolm põlvkonda.

Loomulikult on veel teha elementaarne välissoojust saunamajakesele, aga võib öelda, et selle suvega muutus see hoone uskumatult palju.



Kitsevõi ja toorjuustuga võileivategu

Aga loomulikult katsetame oma juustuköögikeses kogu aeg, et kuidas teha kitsepiimast ideaalset võid ja ideaalset värsket toorjuustu. Piimatehnoloogia ei käi nii, et korra teed ja siis on retsept valmis, küsimus on väga suures praktikas. Kitsepiimast parimate toodete tegemiseks on vajalik pidev trenn ning pidev areng detailides. Igatahes, mis eksperdid meie toodetest arvavad, võib vaadata sellest videost.

Oleme saanud aru, et kõige parem on inimesele võileib valmis teha. Pakkuda värsket kitsevõid ja värsket toorjuustu saia või leiva peal. Palun väga.





Õppimine

Tähtis on loomulikult targemaks saada. Käisime augustis ja septembris Olustvere koolis koolitusel "Kitsepiimast toodete valmistamine". Koolitusel käisime kolmekesi - Mart, Teele ja Kirke, Anna oli vanaemaga kodus.




Koolitusel loomulikult saime targemaks, on detaile, mida teeme väga hästi, aga on palju detailie osades detaile, mida peame veel katsetama ja juurutama. Igatahes soetasime ka raamatu, mida soovitame kõigile kokkadele, tootjatele, kasvatajatele.


Kitsede elu suvel



Aga kuidas siis elavad meie kitsed? Hästi elavad, karv läigib ning neile meeldib väga tatsata karjamaale ja siis lauda juurde tagasi ja siis jälle karjamaale ja lauda juurde tagasi ning nii ei tea mitu korda päevas.





Noorkari aina kasvab ning aeg on tüdrukutele varsti nimed ka ära fikseerida. Praegu käib iseloomude ja nimekõla kokku tunnetamine.




Igatahes mamma Frau tütre Klaara tütar sai nimeks Pauline. Ta
 on juba praegu suur ja uhke loom ning kõige tähtsam on pikutada aeg-ajal ka oma ema kaisus.


Kitsed on uudishimulikud ja head loomad, kui nende rutiinist kinni peab. Iga päev õigel ajal 2 lüpsi ning vähemalt paar korda nädalas suur kuhi oksi ka ette.


Metsaskäigud ja turnimised



Käime mahalangenud puitu saagimas oma metsas ja ka niisama uudistamas seal padrikus.




Tüved, millest saab sirged pakud välja saagida, neist saab ka miskit asjalikku. Näiteks hüppemängumaa, Annale meeldib väga hüpata, nii said osad pakud toodud talle hüppamisringiks.


Anna on nüüd 2-aastat vana ning Kirke sai just 6-kuud vanaks. Paneme edasi, peaasi, et nalja saab.









JUUNI 2018

Juunis juhtus meil palju. Käis palju külalisi ning ka ise väljusime oma minibussiga juuni esimeses pooles kodust hommikuti, sest kitsepoisud oli vaja oma uutesse kodudesse toimetada.

Poiste vedu


Juhtus nii, et kõik sel aastal meie tallu sündinud poisud said endale uued kodud ning nendest transpordi minilugudest saab lugeda neilt linkidelt. LUGU1, LUGU2, LUGU3, LUGU4, LUGU5, LUGU6

Kitsepoisude uutesse kodudesse viimine on väga lahe formaat Eesti inimeste ja kohtadega tutvumiseks.

Kira vahvad kolmikud


7. juuni hommikul läksin lauta tavapärasele hommikusele lüpsile, aga sellest ei kujunenud üldse tavapärane hommik. Minu üllatus oli suur, kui laudas ootasid mind kolm vahvat tegelast. Nimelt, poegis meil 12 kitse märtsis ja Kira tundus lihtsalt ambaal, kes ei jäänud talvel tiineks, aga ju Hummels suskas ikka viimasel hetkel jaanuaris ära enne kui naiste juurest eraldi elama läks. Igatahes kolm vahvat suvetalle on seega meil sel aastal. Kira on suurepärane ema, lihtsalt hästi hooliv ja hästi karm. Nii nagu tema ütleb, nii on. Kira valis kaks talle, ühe poisi ja ühe tüdruku, kellele ta annab tissist süüa ning ühte neiut toidame lutiämbrist ise. Kasvavad kõik kenasti.



Külastused


Piima on meil rohkem ning nii teeme nii toorjuustu, hapukohupiima kui ka võid. Seda kõike paneme ka lauale, kui külastus on eelnevalt kokku lepitud. Värskes toidus on üks maaelu võti ning nii sööme loomulikult ka ise mõnuga oma kitsesaadusi ja naksakaid, mis saame peenramaalt võtta. Need on lihtsad ja head eined.



Pärnaõied



Enne jaanipäeva said valmis pärnaõied, see tähendab, et maja eest puult langetame ühe oksa ning pärnaõite noppimine on meeldiv ühistöö.



Aga meil kasvab ka teine noorem pärnapuu heinamaa ääres ja kui sellest juuni teises pooles edwardil mööda sõitsin, siis lõi ninna ülimagus meelõhn.


Aga läksid siis Teele ja Anna üks päev sellelt põllu ääres olevalt pärnalt õisi noppima ja Mašakas võttis varbad paljaks ning läks heinamaale ristikheina õite sisse hüppama.



Ja pikema heina sees meeldib Mašakal mängida peitust kuke, kanade ja Puntsliga.




Kirke on ka ju pundis


Kirke sain vahepeal 3 kuud vanaks ning ta on väga jutukas. Kogu aeg seletab inimeste jutule kaasa. Aga muidu meeldib Kirkorovile vaadata puuoksi ning ega temagi Pupu seltskonnast ära ei ütle nagu Anna.



Kasvuhoone püstitamine


Enne jaani sai püsti ka minikasvuhoone. Üllar pani taaskasutuse formaadis ta tükkidest kokku, nimelt ei leidnud see kasvuhoone vanas kohas enam kasutust ning mõneks ajaks sobib meile küll. Teele õde Helina istutas tomatid sisse ning loomulikult oli Mašakas ka platsis, et asjatada ning eelkõige, et kastekannuga solberdada.




Kartulite võtmine


Aga asi, mida Anna teeb tõeliselt kirglikult, on kartulite korjamine. Nimelt on kartulisordil Solistl ilusad mugulad all ning kui need liivasemulla seest välja tulevad, siis Anna korjab need kohe rõõmsalt ülesse ja paneb korvi sisse.



Läheks toas ka mänguasjad nii lihtsalt oma kohale tagasi.


Noortaluniku potipõllumajandus


Et rakendada mõistlikult kitsede allapanu, siis kõrvitsakasvatus on nähtavasti tegevus, millele tasub meil mõelda. Sel aastal katsetame erinevate sortidega, et näha, mis tegelikult hästi kasvab ja maitseb.


Üks maha pandud sort kirjade järgi võib anda saagiks kõrvitsaid ka kaaluga 700 kilo. Seda loomulikult mitte Eesti kliimavöötmes, aga elame-näeme siis, kui suureks kõrvits Eestis võib kitsesõnniku peal kasvada.


Herneid meeldib ka Mašakal peenra pealt pihta panna, kahjuks teinekord võtab koos taimega.


Kapsad on ka kenad.


Ja maasikad on magusad.



Uss põhupalli sees

Üks päev panime põhku kanapesadesse ja siis korraga Anna näitas, et uss, uss, uss ja näe ongi nastik, neid on vist mitu meie lauda juures ja nad on head tegelased, mitte ühtegi hiirt, mitte ühtegi teist närilist ei ole lauda juures ega toas. Igatahes olgu parem hea uss kui hiired.



Uute kanade saabumine


Tahtsime juba mõni aeg tagasi noorkanu juurde võtta, aga lihtsalt polnud mahti sellega tegeleda. Nüüd tõin neljapäeval Nurmenuku talust Pärnu juurest 15 uut noort kana ära. Loomulikult oli Maša kohe mihkel neid erinevaid kaste autos avama. Noorkanad peaksid munele hakkama ca kuu pärast ning seekord läksid nad otse lauta vanade kanade juurde ja tundub, et see on kordi parem variant, kui neid liigselt eraldi õunapuuaias poputada ja puputada. Puntsel läheb siis ärevusse ning kanad muutuvad liiga äpuks.




Ja kanapesa üleval laka peal


Ja üks päev nägin, et üks kana eriti mõnusalt läheb laka peale ülesse mööda redelit ja ronisime siis ise ka ülesse ja oligi. Avastasime mõnusa väikese salapesa.

Laka pealt said siis alla visatud ka viimased vanad vihad ning need pisteti hooga nahka.



Okste kojutoomine ning mugistamine


Kui metsa äärde juhtun, siis ikka viskan edwardile oksi peale ja siis, kui koju sõidan, siis jooksevad kitsed kaasa. Loomulikult on häda nõuda neid oksi kohe endale, mitte et viitsik metsa ääres oma jala peal neid söömas käia.





Poisud on loomulikult okste eest väga tänulikud.


Ja vahepeal on aega ka võrkkiiges olla. Tuleb vast ilus juuli ning mürame edasi.






2018 aasta lennu iseseisva elu algus

Reede õhtul paigutasime kitsed ümber ehk Hummels läks oma suurest häärberist mõneks kuuks väiksemasse ning tema vaateplatvormiga aedikusse kolisid 26 kitsetalle. Kitsetalled olid seni laudas ja suures põlluaedikus koos emadega ringi patseerinud.

Kitsetallede vahvus

Praeguseks on kitsetalled kaks kuud ja rohkemgi vanad. Selle aasta lend on suured tugevad loomad. Osad poisud on juba mõne päeva pärast uude koju minemas, aga kel on veel soovi oma kitsekarja täiendada väärt noorhärraga, see võtke julgelt ühendust. On nii nudisid kui sarvilisi mehi pakkuda.

Siin mõned fotod vahvatest sellidest ja tirtsudest. Kõik sündinud märtsi teises pooles.













Kitsepoisude eeskujud

Siin siis kaks meie härrasmeest, Bastian ja Curry, Hummelsit on pildistatud küll, las siis teised ka säravad, et saada aru, kui suureks need sikud kasvavad.


Bastian on nii siis aasta ja kolm kuud vana puhtatõuline tüüring meil, kõige pesuehtsam härrasmehest heasüdamlik hellik.



Curry on kõige suurem loom, kes meil on, kuigi osad arvavad, et Hummels on suurem, siis Hummels tegelikult ei ole nii suur, lihtsalt Hummelsi isiksus on nii suur, et ta tundub suur. Aga Curry, kes on 2-aastane 75% AN tõugu sikk, ta on meil mõnusalt suur, mõnusalt suur mõnus kodune mölakas.



Muutuse sisu

Hommikuse ja õhtuse lüpsi piimakogus loomulikult hüppeliselt suurenes pärast seda, kui lapsed läksid eraldi elama. Kümnest liitrist sai ca 33-35 liitrit kitsepiima päevas, aga eks piimakogusest ja lüpsispordist kirjutame teine kord. Igatahes, kitsed on meil vahvad ja megategusad ja selle üle on ainult hea meel.

See on kitsekasvatuse aastaringis kõige häälekam ööpäev, kui talled lähevad emadest eraldi. Mõlemalt poolt tuleb õiendamist ja ikka osad talled hüppasid ka üle kõrge aediku, et leida tee emade juurde tagasi. Aga paari aastaga oleme õppinud rahulikuks jääma ka kõige imelikemates loomakasvatuse olukordades, et kui ise oled rahulik ja konkreetselt tead, mis teed, siis saabki kõik korda.


Loen hetkel (põllumajandus)loomade psühholoogiast ja käitumisest rääkivat raamatut, mille autoriks on Tempel Gardin ning pealkirjaks on "Animals in Translation", seal on palju tähtsaid mõtteid, aga üks esimesi, mis meelde jäi on see elementaarne tõde, et stress on see, miks loomad ei kasva või miks loomad ei usalda oma peremeest ehk pole sotsiaalsed ja eks nii kolisid ka talled alguses oma uuele mänguväljakule koos mammadega ja siis mammad jäid lihtsalt peale lüpsi teisele poole aeda.






Anna, loomasõber


Ka Anna loomulikult iga päev patseerib kitsede aedikus ringi. Üldjuhul tegeleb ta veespordiga ehk käsutab kellegi kitsede veepangesid täis kandma. Ise loomulikult lödistab ka oma väikese kastekannuga suurima asjaliku rõõmuga.



Ja siis meeldib Annale ka väljaspoolt aedikut talledele võililli suhu pista.




Ja kui keegi ei viitsi talle enam neid korjata, siis teinekord kahmab ise ka aasalt mõne nupsu või kahmab heinanaksu ette viimiseks.



Ja kui peremees tüdineb kitsedest ja lastest, siis pole muud, kui koer sülle ja päevitama!


Ehk elu Kalde talus on võtnud kiiremaid piimapöördeid ja mis uusi asju piimast katsetame, sellest juba kirjutame õige pea. Aga muidu on nii, et külm kitsepiim on suvejook ja milline ilus maisuvi ju see aasta on!

Ja kui kitsetalledele ja poisudele oksi toon metsa äärest, siis mammad saadavad mind teel!


Ja kui kenasti krooksuvad me tiigi rohelised konnad!



Augustisündmused.

Augustis oli meil siin väga palav ja siis oli torm ja siis oli väga vihmane. Nüüd viimastel päevadel valmis saloon, aga siin kõik augustikatked.


Marjad


Sõstrad said valmis ja kukk oli kohal. Vitamiinid, see härrasmees toitub oma kanakarja hoidmisest, vadakust ja värsketest marjadest. See kõik on täpselt kohane ühele vägevale mehele. Mustikale sel aastal kahjuks väga ei jõua, aga kui jõuaks, siis oleks aus viia see härrasmees paari prouaga metsa ringi uitama.



Noored kanad kolisid vanemate juurde

Noored kanad läksid õunapuuaiast lauta ja siis, kui päevaks kanad lahti saavad, siis noored kanad veel ei jookse marjapõõsaste vahel ringi ega trügi tuppa nagu vanemad prouad.


Noortel kanadel on aga kombeks pidada kambapausi kitsede joogiämbri juures.




Augustitorm


Oli siis siingi ühel kuumal laupäeva õhtul torm. Pool tundi oli ülitugev tuul. Õue unustatud võrkkiiged käisid üles-alla, õnneks uus suveköök minema ei lennanud. Küll aga kukkus üks kaheharuline vaher poisude onni juures pikali. Kitsed said süüa vahtralehti ja ka maha langenud männioksi. Torm võib olla ka tulemuslik.






Õunad on kõigi lemmikud


Õunu on sel aastal palju ja kuigi selleks ajaks peaksid esimesed mahlad juba tehtud olema, siis sel aastal kõik hilineb. Aga kitsed saavad lüpsil lõigutud õunu ja nagu näha, siis sirutavad end ka lauda ees oleva õunapuu suunas.



Anna on meil tegelane ja tal on ainult "mämm-mämm-mämm" ning oma aia õunad on ka tema lemmikud.



Puntsel teeb pahandust

Puntsel on meil totu ja ta on võimas koer, kui ta peab jahti. Aga juhtus nii, et totu sai elust veidi valesti ära ning unustas ära, et kanasid peab hoidma, mitte neile jahti pidama. Lõppes Puntsli unustamine kahe kana püüdmisega ning Puntsel läks karistuseks alguses rihma otsa ja siis Viimsisse asumisele mõneks ajaks. Küll Puntsel jälle reeglid selgeks saab ja selliseid asju ikka juhtub, aga kõik loomad peavad üksteist austama siin majas.



Kitsede saloon


Kuna sel aastal ja nähtavasti ka tulevastel aastate sajab vihma väga palju, siis ammu oli selge, et lauda ette tuleb luua kitsedele katusealune, kus nad saavad aasta läbi suurest pallist süüa ja ka lihtsalt tuusata. Nüüd ehitasime kiirmeetodil selle katusealuse valmis.


Eks salooni täpsem kujundus ja heinapallid tulevad siis, kui maapind täitsa ära kuivab, aga saloon ehk see katusealune lisab nagu siukest päris tunnet, et siin looma-mõnus-elu täiega käib.


Vesi voolab nüüd katustest igatahes tiiki ja kanalisatsioonotoru kaevamisel oli loomulikult suured abimehed kanad. Milline võimalus maiustada vihmaussidega.



Tallede kaisutused


Käis meil külas lastelaager ja tõi kitsedele porgandit ja kapsast ja kitsed armastavad maiusi. Neil soojadel suvepäevadel ka väga meeldis noorkitsedel üksteist kallistada, eriti õdedel. Kitsed tunnevad tugevat sidet oma lähisugulastega. Ilusad ja armsad loomad on nad.






Hummels meestega ootab oktoobrit

Just oktoobrist saavad poisud oma pruutide juurde, igatahes Hummels iga päev küsib meilt, et kas on juba oktoober, et tema on valmis.



Augustiudud



Aga siis, kui soojal päeval temperatuur õhtuks langeb, siis tuleb augustis udu ning kõik on kummaliselt müstiline meie talu ümber. See kõik on väga ilus.


JUULIMÖLL

Juuli lendas mööda, nüüd sündmuste ülevaade kitsede ja inimeste elus.

Poisud kokku ühte pessa


Bastian elas poisude majas Curryst ja Hummelsist eraldi, aga koos on ju ikka huvitavam ning Basti oli siis kasvanud nõnda suureks, et läks meeste punti.


Alguses läksid Curry ja Bastian omavahel pukslema, aga siis pani direktor Hummels asjad paika. Curry lendas ühte nurka, Bastian teise nurka, direktor ei luba oma aedikus kakelda. Paar päeva hiljem olidki kõik maha rahunenud ning poisud magasid üksteise kaisus. Mehed on siin talus hästi õrna hingega.




Kosmodroomi avamine


Juulis sai valmis ka aedik kosmodroomi ümber. Kitsede kosmodroom on keldri pealt eemaldatud konstruktsioonile ehitatud turnimiskatus. Kui aed sai valmis, siis tuli laudakese tahakülge teha auk ning kitsedele ette näidata, et kuidas august läbi pugeda. Kitsed on loomad, kes alguses suhtuvad kõigesse uude umbusklikult. Kõige parem on neile kõik liikumised ette näidata.






Kosmodroom sai väga populaarseks.. See on nüüd kitsede suur lesila ja mänguväljak ja magala.



Kosmodroomi avamisel jõime õunamahla. Tänaseks on kosmodroomi kitsede jaoks selline hitt, et ehitame õige pea teise aedikusse ühe veel.







Heina tegemine



Enne Avatud Talude Päeva toimus ka põllul heina tegemise aktsioon. Suured traktorid niitsid, kaarutasid ning pallitasid. See on kõikide laste lemmik teema. See, kuidas suured masinad müravad.



Meie ca 8 hektariline heinamaa on tihe teema, kokku tuli 141 ca 250-kilost palli. Ise võtame 35 palli, sellest on meile enam kui küll ja ülejäänud kuuluvad Ratsimäe veistele ja hobustele. Sügisel saab samalt heinamaalt veel ka head kuivsilo.





Aga loomulikult on vaja veidi oma punnvõrr Edwardiga ka kuiva lahtist heina tuua laka peale, et laudas oleks talvel soojem. Järgmisel kevadel sündivatel talledel hea seda nosida.




Enne Avatud Talude Päeva


Tavaliselt valmivad pärnaõied juuli alguses, aga sellel aastal juhtub kõik tavapärasest hiljem ja nii toimus pärnaõite korjamine ka alles juuli keskel. Kukk ja kanad olid loomulikult kohal.





Et Avatud Talude Päev mööduks lauda ees kuivema jalaga, siis sai viimasel nädalal ette võetud ka sitavedu lauda eest. Päris suur kuhi sai esialgu õue peale ning siis põllule.


Ja viimane õhtu enne Avatud Talude päeva istusime appi tulnud inimestega ühise laua taha, et teha väike Teele sünnipäevaistumine. Selleks hetkeks oli juba palju tehtud. Hoov oli korda tehtud, kalapüügivõistlus ette valmistatud, seakoodid tulele pandud ja pisiehitamist jätkus viimase hetkeni.



Avatud Talude Päev

Avatud Talude Päeva kasutegurist kirjutasin selles edasi.org postituses.

Siin siis väike pildigalerii. Wildest lauamäng oli popp, kalapüük oli väga popp, kitsed olid nunnud ning rahvas veetis meie õuel mõnusalt vaba aega. Kõige tähtsam on olla inimlik ja lihtne. Siin lihtsalt mõned kiirkorras klõpsatud fotod. Aitäh osalemast kõik-see-mees.








Aga nüüd on ni, et sel nädalal kuulame kõrvad kikkis Vikeraadiost järjejuttu. Uku Uusberg loeb ette "Metsikut päevaraamatut" - OSA1, OSA2, OSA3, OSA4, OSA5.

Raamatu saad endale ikka nii, et kirjutad martkase@gmail.com, paned subjectiks "raamat" või "metsik", saad vastu arve 17€ ning mina läkitan raamatu Sulle pakiautomaati.


Varsti saavad valmis õunad, enne seda katsuks ka laudast seest sõnniku välja viia.





Suveköögi ehitus, esimene etapp


Läks siis nii, et tulevane suveköök on püsti. Katus tehtud, põrand tehtud ja vaade on suurepärane. Klaasist seinad ning kokkamisvarustus jäävad järgmiseks aastaks teha.





Suvekööki meil ei olnud, aga see on talus väga vajalik koht. Tähendab, selle õueistumise nimi võib olla ka seminariruum või lehtla või pergola, eks igaüks kutsub nagu tahab. Loomulikult on Eesti kliima selline tuuline ja külm, et vajab ruum ka seinu, aga seda saab kõike juurde teha hiljem. Hetkel on kohe vaja veel põrand ära värvida ning tegeleda ümbruse korrastamise ja haljastamisega.

Keldri peal oli meil enne siuke ebamäärane eterniit-kolikamber, see sai eemaldatud ning suveköögi pani kärmelt püsti Amain Ehitus, suveköögi projekti autoriks võib lugeda Teele Kase ja siis Amaini hinge Ain Siska.

Suveköök on meil meelega tehtud suur, sest meeldib, kui on ruumi ja ei istu sul süües teine inimene süles. Eks selles suveköögis saab tulevikus teha ka kõiki teisi õue tegevusi, mis nõuavad katuse all olemist a la koolitused, pärnaõite noppimine, lugemine jne.

Esimene väike istumine on suveköögis igatahes maha peetud läinud nädalavahetusel.



Jõulised talgud


Kuna hoovi peal ja uue suveköögi ümbruses vedeles igasugust betoonrämpsu, siis need sai ühistegevusena veetud konteinerisse. Vahva keha murdmine.

Meisterlikud talgud


Laupäeval jätkusid talgud kitsedele mänguväljaku ja söödaküna ehitusega. Käiku läks keldri pealse eelmine konstruktsioon. Vabas vormis sai sellest improviseeritud päikese- ja vihmavari, mis on samaaegselt ka turnimispukk.



Kukk oli loomulikult töö käigus esimese mehena kogu projekti üle vaatamas.


Kalde talu silt

Meil teeotsas ei olnud silti ja kuna meie sissesõit asub tegelikult asulas ning on suhteliselt märkamatu, siis tuleb külalistele ja kulleritele pidevalt seletada, et kust ikkagi tuleb sisse keerata. Selle jutu lihtsustamiseks ja ka postkasti funktsiooni täitmiseks on nüüd olemas post. Vana piimamannerg ja metallpost värvitud punaseks, Kalde talu nimi peal.




Talgu korras sai post ka maasse pandud teeotsale. Nüüd pole DPD või Omniva meestele muud vaja öelda, kui et otsi silmatorkavalt punast värvi.


Metsmaasikate fänn


Käisime metsas jalutamas ja avastasime ohtralt metsmaasikaid. Anna pistab neid asjalikult ja isuga. Nõuab kogu aeg juurde.



Anna on nii asjalik neiu, et naudib Edwardi peal istumist ka täiega.


Ja kui vaja, siis peidab end võrkkiike ära.


Elu on suvine ja vihmane, loodame veidi paremat ilma juuli teise poolde, kui on Avatud Talude Päev 23. juulil. Nädal enne 15. juulili oleme kohal Valgas kodukohvikute päeval "Linnasaksa" kohvikus. Kohtumiseni.