Sildid:

Väljasõit Lätti - Smiltene, Cēsis

Eile toimus väike päevane vaheldus ehk tegime tiiru Vidzeme maakonnas Lätis. Valkast keerasime vasakule Smiltene peale ning möödusime seenemetsadest ning paljudest Läti väikemajapidamistest, mis tegid endale parasjagu vene tehnikaga heina, kõigil karjamaal mõned lehmad ja lambad ringi paterdamas. Ja 40 kiltsa pärast jõudsimegi hommikusesse Smiltene linna ning kohe otsisime üles suure I tähe ehk võõrasse linna sattudes tasub alati suhelda kohaliku turismipunkti aktivistiga.

Smiltene

Smiltene turismipunktist saime kaardi jalutuskäiguks väikeses linnas ning see tuur oli päris vaheldusrikas. Alguses hävinenenud Baltikumi esimese hüdroelektrijaama loo pidepunktid, siis kohalik väike hotell-siidrikoda ning lõpuks avatud meeldiv linnarand.



Smiltene siider on väga hea, saada kolmes maitses ning ma proovisin kuiva ning see on päris väärtnaps. Võtsime pudeli ühes ning pudeli väljanägemises on nägus see, et kirjad on trükitud otse pudelile. Väärikas ja moodne.


Smitlene linnarannake on kena ning läbimõeldud. Üldse on linnas kõikjal suured prügikastid ning linn on puhas. Ranna juures parki sisenedes asub ka päris vaheldusrikas välijõusaal.



Pärast Smiltenet käisime ka väikese Niedrājs järve ääres linna külje all. Kenad lõkkekohad ja ujumisvõimalused.

Cēsise loss

Siis sõitsime ca 50 mintsa läbi tohutu paduka Cēsisesse. Juba märkasime pigem suurlehmalautasid ning puidutööstusi.


Cēsise (vana)linn asub justkui Euroopa keskel. Palju välikohvikud, ilusaid lilli, väikseid kaunistusi madalate vanade majade keskel. Cēsise loss on siis eestlastele on Võnnu loss ning seal on siis tegelikult mitme ajastu lossid kõrvuti ning 6€ per nägu on vaatamist küllaga.



Varemetes saab ronida laternaga ning uuemas osas on ikka jõhker näha, et milline äge saab üks tornis asuv raamatukogu olla ning näiteks seda, et milliseid pitsateid tähtsad härrad vanasti dokumentide külge lajatasid.




Pärast lossikülastust hakkas veel kõvemini sadama, istusime kohvikus veits ning kuna jõele sellise ilmaga sõitma ei kippunud, siis põrutasime läbi Valmiera Valka tagasi. Enne veel haarasime poest kaasa kohalikku kanepivõid, mille maitse on muidugi päris kummaline. Aga Cēsise ja Valmiera vahel on maantee ääres kasvamas tohutult õunapuid, kena sõita.


Ühesõnaga, päevaseks retkeks on Põhja-Läti Vidzeme maakonnas avastada küll ja küll.

Lisa kommentaar

Email again: